Varade publitseerija

« Tagasi

Haljala Kooli juht Ivo Tupits peab oluliseks koolirõõmu

 

Tänavu septembrist toimetab Haljala Kooli direktori ülesannetes Ivo Tupits. Kellega on tegu?

„Pean ennast läänevirulaseks, elan siin kandis juba pikka aega," rääkis uus koolidirektor Ivo Tupits, kes sündinud ja kasvanud on tegelikult Jõgevamaal.

Kogu tema senine elu on enamasti keerelnud ümber kooli. „Olin küll mõned aastad tegev erasektoris," märkis Tupits. „Kuid tundsin, et minu panus peab jätkuma koolis. Haljala Kooli direktori konkurss tuli minu jaoks väga õigel ajal."

Ootused ja tegelikkus?

Koolidirektor tunnistas Haljala Valla Sõnumid toimetusele antud intervjuus, et kokkupuude Haljala kooliga on tal olnud ka varajasemalt."

„Haljala Kool on minu silmis alati olnud Lääne-Virumaa edumeelsete koolide edetabelis kõrgel kohal," rääkis Tupits ootustest, mis teda suunasid antud ametikohale kandidatuuri üles seadma. „Hea on öelda, et see tunne ei petnud mind."

„Pean end  kogenud kooliinimeseks. Olen näinud väga erinevaid füüsilisi ja vaimseid keskkondasid - see, mis koolidest vastu vaatab, on paraku väga erinev. Vaieldamatult vastutab selle eest,  mis koolides toimub, ikkagi koolijuht oma meeskonnaga. Heameel on näha, et Haljala kooli õpetajad on teadlikult eesmärkide poole liikumas ja nad teavad, mida teevad. Praegune vaimsuse potentsiaal sobib minu kõhutunde pealt kirjutatud visiooniga. Meil on edasi liikumiseks suurepärane postisoon."

Visoon

 „Kool ei ole ega saa muutuda teenindusasutuseks," leidis koolijuht. „Koolis luuakse keskkonda, kus laps saab areneda isikupära kaotamata. Koolis veedetud üheksa aastaga peaks lapsest sirguma terve  maailmaasjadest arusaav inimene."

„Elame murrangulisel ajal, ka hariduse valdkonnas" jätkas ta. „Ajale ei tohi jalgu jääda. Koolides tuleb tegeleda sellega, mida peegeldab praegune ühiskond. Areng peab toimuma pedagoogilises, metoodilises ja infotehnoloogilises vaates."

Koolijuhil on veel üks tähtis eesmärk, mille poole püüelda – koolirõõm. „Praktikuna tean, et see mõiste mahutab palju ja selle saavutamiseks peab igapäevane koolikorraldus arenema. See algab professionaalsest suhtumisest oma töösse, kus kogu kollektiiv  teab, millist panust neilt oodatakse."

„Ühtsena seatud eesmärgid ja standardid loovad olukorra, kus tund möödub koostöötamise ja arenemise rütmis – selliseid tunde õpilased ootavad. Ülepaisutatud õppekavadest faktiteadmiste pähetuupimine pole ammu enam see, millele õpetaja tunnid üles seab. Seoste leidmine igapäevaeluga, projektipõhine probleemõpe ja uuenev õpikäsitus ning selle mõtestatud kasutusviisid on kaasaegse ja tulemusliku kooli igapäevaelu."

Lisaks märkis  Tupits, et õpilased  tahavad olla kaasatud ja kasutada tehnoloogiaid, mida pakub neile infoühiskond ja mida võimaldab tehnika areng. Tema sõnul on vaja vaid mõista, kus tehnoloogia õppimist toetab ja kus takistab.

 

Lapsevanema roll

Lapsevanematele paneb koolidirektor aga südamele, et nad kogu vastutust koolile ei asetaks. „Soovime, et lapsevanem oleks koolile võrdne partner," ütles ta. „Heade tulemuste aluseks on vastastikune usaldus. Uskuge - kool ja õpetajad soovivad teie lapsele parimat."

„Olen näinud juhuseid, kus lapsevanemad tahtmatult panevad oma lapse väga keerulisse olukorda halvustades kooli või õpetajat. Kui vanema  suhtumine koolisüsteemi on halvustav ning seda lapsele pikalt võimendatakse, siis tekib paratamatult väärtuste konflikt. Oletame, et laps lähtub vanemalt saadud infost ja ta satub kooliga räägituga vastuollu. Kuidas lahendada ja taastada usaldus sedavõrd keerulises olukorras? "

Õpetajatelt ootab Tupits nende parimate oskuste,  teadmiste ja kogemuste  edasiandmist. „Ikka ja jälle jõuan selle jutuni, et  koolis töötamise  suurimaks  eesmärgiks  on  õpilasele võimalikult soodsa ja motiveeriva keskkonna loomine ja hoidmine."

„Kool peaks kasvatama õpilastes omadust olla hooliv ja arvestav oma kaaslaste suhtes, olla positiivne ja ettevõtlik, austada oma vanemaid ja kodumaad, keelt ja kultuuri. Inimesed, kes on valinud elukutseks olla õpetaja, oskavad näha eripärasust ja individuaalsust. Kõik õpilased ei pea minema edasi õppima kõrgkooli, kuid kõik on suutelised edukalt lõpetama põhikooli. Seega iga laps on tähtis."

Tekst: Katrin Kivi
Foto: Greete Toming