Varade publitseerija

« Tagasi

Mõtteid rannikuala korraldamisest

SustainBaltic projekt on kestnud Käsmu–Kunda piirkonnas pea kaks aastat ja pärast avalikustamise protsessi aprillist augustini on kokkuvõtete tegemise aeg. Kõige suuremateks probleemideks peeti randade üldist heakorda, kehva transpordiühendust, rannaäärse olustiku kadumist tugevneva arendussurve käigus ning samal ajal marginaliseerumist, mis mõjutab kohalike teenuste kättesaadavust. Saadud tagasisidet kasutasime korralduskava täiendamisel. Täname kõiki vaevanägijaid! Tulemustega saab tutvuda: pk.emu.ee/sustainbaltic ja utu.fi/en/sites/SustainBaltic kodulehtedel.

Merekultuur nõuab ühistööd

Meri on meie kõikide ühisvara ja -hüve. Iseseisvuse taastamisest, kui meri enam "suletud" ei ole, on möödunud ligi 30 aastat, aga mere kasutamine igapäevaelus või jätkusuutlikult ettevõtluseks pole märkimisväärselt arenenud. Seega kõik tegevused, mis toetavad mere kasutamist nagu purjespordilaagrid, kalanduslaagrid nii lastele, kuid miks mitte ka täiskasvanutele, peaksid olema prioriteetsed. Vabatahtliku merepääste korraldatavad koolitused ja merepääste õppused kujundavad samuti inimeste käitumist ja harjumist nii merel kui merega, sh jetisõitjatel.

 

Noored purjetajad Eisma sadamas 2017. aasta suvel.

Meri kuulub riigile ning seetõttu on vallal ja kohalikel elanikel vähe motivatsiooni sellega tegeleda, kuid hetkel on võimalik omavalitsusel läbi avaliku merealade planeeringuprotsessi öelda oma sõna sekka.

Pikemas perspektiivis vajaks diskussiooni kohalike maksude teema. Turismiettevõtjate suurem panus, nt kas koostöö fondi või (sihtotstarbelise) maksu kaudu, võimaldaks vallal veelgi piirkonda edendada kui selle kasutamise saaks läbi rääkida (nt ümarlaua korraldamisel korra aastas) ka kohalike ettevõtjatega. Alustada võiks suvise supluskohtade parkimiskorralduse arutamisest ja vajadusel selle teatud ulatuses, kus probleeme on kõige enam, tasuliseks muutmisest.

 

Randade meeldivus. Esikohal on Võsu, kuhu vald on ka viimastel aastatel oluliselt panustanud.

Kogukondi võiks ka senisest enam kaasata maastikuhooldussesse ning heakorratöödesse, kas siis talgu- või projektipõhiselt, riigiinstitutsioonidega kohalikul tasandil läbi rääkides ning riigihanke menetlusi lihtsustades.

Sadam ootab meremeest ja sõpru

Üks merekultuuri oluline sõlmpunkt on väikesadamad, mis on muutund atraktiivseks ka maa poolt tulijaile. Heaks näiteks on siin Võsu sadam, kus osa sadamast on avatud jalutajatele ning teine osa sadamast on nn kinnine, kus hoitakse paate – selliseid lahendusi võiks ka edaspidi kasutada. Sadam on osutunud ka nii populaarseks, et on hakanud väikseks jääma.

Sadamate arendamine on senini üheks suuremaks konfliktiallikaks kogukonnas, kavandamine on oluliselt laiem ja komplekssem kui ainult kaide rajamine – teed ja juurdepääsud, parkimine, teenused jne, siis tekitab see väljakujunenud külastruktuurile ja kogukonnale märkimisväärset mõju ning planeerimisaeg pikeneb diskussioonide tõttu. Avalike arutelude läbiviimiseks, planeeringu sisu ja eesmärgi selgitamiseks kulub aega ka igasugusel ehitustegevuse kavandamisel rannikumiljöö aladele.

Rannakalandus hoiab elus tähtsat osa kultuuripärandist ning samas pakub ka teatavat sissetulekut, kuid valdkond on riigis ehk liigagi ülereguleeritud ning vajaks kõrgemal tasandil lahendamist.

Projekt ehk on olnudki õppimise ja kuulamise protsess. Potentsiaalseid koostöökohti on palju, kuid aega napib kõigil. Sotsiaalsete kooskäimiskohtade toetamine aitaks luua sünergiat. Me peame end ju mereriigiks ning meri on meie ühine rikkus, mis vahel lahutab, kuid enamasti ühendab.

 

Maila Kuusik, Anu Printsmann ja Tarmo Pikner

 

SustainBaltic:

Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis. Partnerid on Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Satakunta maakonnavalitsus. Finantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) Interregi Kesk-Läänemere Programmi 2014–2020 kaudu.