Gaasid – mis on mis?

15.10.18

„Päästeametil on viimastel aastatel tulnud järjest enam tegeleda erinevate kodumajapidamises gaasi kasutamisega seotud sündmustega. Asjaolu, et väljakutsete arv on tõusnud, näitab, et inimesed on oma gaasiseadmetega hädas. Juhul, kui sa ei tea, kes su gaasiseadme on ehitanud ja millal seda viimati on hooldatud, siis on kindlasti viimane aeg lasta seda spetsialistil kontrollida.

 

Tahaksin aga panna kõigile, kel on kodus gaasiseade, tahkel küttel katel, ahi või pliit, südamele – palun paigaldage oma koju vingugaasiandur. See on ainus viis aru saada, et toas on vingugaas."

 

Rohkem infot vingugaasi kohta saate lugeda MEMOST

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeameti tuleohualased kodunõustamised vähendavad tules hukkunute arvu

28.09.18

Päästeametil valmis mahukas üle-eestiline eluruumides 2017. aasta toimunud tuleohutusalaste nõustamiste kokkuvõte.  Kokku nõustati aasta jooksul ligikaudu 18 000 kodu, mis moodustab 2,7% kõikidest Eestis olevatest eluruumidest ja katab 3% elanikkonnast.  2017. aastal toimus eluhoonetes 667 tulekahju, milles hukkus 36 inimest ja mis moodustab 95% kõikidest tulesurmadest.

Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides, mille üheks oluliseks meetmeks on päästjate poolt läbiviidavad kodunõustamised. Kodunõustamistega soovib Päästeamet jõuda just abivajajateni, et oma teadmiste ja oskustega aidata neil luua tuleohutut elukeskkonda. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkunute arv oli 164. Kasvatades aasta aastalt ennetustööd, sh kodunõustamiste mahtu on tules hukkunute arv vähenenud tänaseks 4 korda ja eluhoonete tulekahjude arv pea 3 korda.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul on kodudes tuleohutuse seisukohalt oluline nii suitsuanduri olemasolu, inimese enda ohutu käitumine kui ka kütteseadmete ja elektrisüsteemide korrasolek. „Päästeameti poolt 2017. aastal külastatud kodudest oli 3%-l kodudes probleeme kütteseadmete korrasolekuga, aga samuti oli 3% probleeme ohtlike elektrisüsteemidega," sõnas Tauno Suurkivi.

Suitsuandur oli olemas 69% nõustatud kodudest ning peale nõustamist oli nõuetekohane töötav suitsuandur paigaldatud 82% külastatud kodudest. Nõustamiste käigus tuvastati, et 15% kodudest vajavad oluliste tuleohutusalaste puuduste tõttu korduvkülastust.

„Kuigi omanik ise vastutab oma eluruumi ohutuse eest, siis näeme, et Päästeameti abistav kodunõustamine on  mõjus ennetusmeede tulekahjude ja hukkunute ära hoidmiseks," lisas Tauno Suurkivi.

2018. aastal planeerib Päästeamet nõustada pea 22 000 kodu üle Eesti suurendades nii kodunõustamiste arvu võrreldes 2017. aastaga 22% võrra. Tuleohutusalast kodunõustamist on võimalik tellida helistades päästeala infotelefonile1524.

 

PÄÄSTEAMET

Kommunikatsiooniosakond

 

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeamet: Hüdrandid ja tuletõrje veevõtukohad on leitavad Maa-ameti kaardilt

5.07.18

Alates 20. juunist 2018 on Maa-ameti geoprtaali Eesti kaardilt lisaks ohtlike kemikaalidega tegelevate ettevõtete  informatsioonile leitav ka hüdrantide ja veevõtukohtade ehk teisisõnu tuletõrjevesivarustuse asukohad. 

Ohtlike ettevõtete kaardikihi eesmärk on teavitata avalikkust ja ohustatud inimesi ning anda teavet erinevatele riskianalüüside, planeeringute ja valmisoleku planeerimisega seotud ametkondadele.

Vesivarustuse kaardikihi eesmärk on tõsta elanike teadlikkust, täiendada Päästeameti kaardistust ja pakkuda tuleohutusega kokku puutuvatele ettevõtetele ja spetsialistidele võimalust kontrollida, kus asub neile lähim hüdrant või veevõtukoht.

Varasemalt ei ole olnud võimalik elanikel ja tuleohutusega kokku puutuvatel ettevõtjatel vesivarustusalast informatsiooni leida. Antud muudatus võimaldab tõsta elanike teadlikkust, andes võimaluse kontrollida, kas nende elu- või töökoha läheduses on olemas hüdrant või veevõtukoht. Ühtlasi aitab kaardistuse täiendamine paremini päästetöid planeerida ja tulekahjusid paremini kustutada.

Selleks, et kaardile saaks märgitud kõik veevõtukohad on võimalus panustada igal ühel. Kui märkad, et kaardile on mõni Päästeameti veevõtukoht märkimata jäänud või märgitud vale asukohaga, pöördu kohaliku päästekeskuse poole ning anna neile puuduolevast hüdrandist või veevõtukohast teada. Iga kaardile märgitud veevõtukoht aitab tõsta päästeteenuse kvaliteeti.

Kaardirakendus „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus" on leitav aadressilt: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=947&zlevel=0,552500,6505000

 

Kohalike päästekeskuste telefonid ja emailid:

Lõuna päästekeskus, tel 733 7300, louna@rescue.ee
Põhja päästekeskus, tel 628 7500, pohja@rescue.ee
Lääne päästekeskus, tel 444 7800, laane@rescue.ee
Ida päästekeskus, tel 339 1900, ida@rescue.ee

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeamet: Algab Päästeameti veeohutuskampaania, „Hoia Silm Peal“

 

Täna, 14. mail algab Päästeameti veeohutuskampaania. Selle aastase kampaania põhisõnumiks  on „Hoia Silm Peal", mis kutsub inimesi üles koduses keskkonnas olevaid ohte märkama, oma lähedastel silma peal hoidma ning seeläbi võimalikke õnnetusi vältima.

Tihti arvavad inimesed, et enamik uppumisi toimub ujumise ajal. Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala tõi välja, et Päästeameti statistika näitab, et viimastel aastatel on koguni pooled uppumised olnud seotud hoopis kukkumistega ning leidnud aset koduses keskkonnas. „Väikelastega juhtus mullu kolm rasket veeõnnetust. Nad kõik uppusid koduses keskkonnas, kui olid jäetud vaid hetkeks järelevalveta," sõnas Virkala. Peaaegu kõik koduses keskkonnas toimuvad veeõnnetused on ennetatavad. Selleks on aga vaja ümbritsevaid ohte teada, märgata ja vajalikud abinõud kasutusele võtta.

Kõik veeohutusega seotud nõuanded ja info on kokku koondatud lehele www.veeohutus.ee . Hoia silm peal ka Päästeameti Facebooki lehel https://www.facebook.com/paasteamet/ .


Vaata Veeohutuse kampaaniaklippi siit - https://www.youtube.com/watch?v=oHSiGqvzaQM

PÄÄSTEAMET: Lõhkekeha leiust tuleb kohe leiukohas teada anda!

19.04.18

Kevad on käes. Inimesed lähevad aeda, metsa, rohkem loodusesse – algavad põllutööd, aiatööd, nende tööde käigus leitakse sageli Teisest Maailmasõjast jäänud lõhkekehasid. Igal aastal avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Ida-Eesti  pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud enam kui 25 väljakutset. Kahjutuks  on  tehtud 53 lõhkekeha. Eelmisel aastal oli meie regioonis 193 sündmust, tehti kahjutuks 900  lõkekeha.

Päästeamet tuletab meelde, et leitud lõhkekehast tuleb kohe teada anda numbril 112. Kui vähegi võimalik, võiks leidja jääda demineerijaid leiukoha juurde ootama, kui see pole võimalik, tuleb leiukoht üles märkida ja tähistada. Üks võimalus teha seda on nutitelefoni abil.  Tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate, mida siis võikski teha ja edastada need Häirekeskusele.

Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan tuletab meelde, et need lõhkekehad on väga ohtlikud. Lõhkekehad on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi.

„Nad kindlasti töötavad, kuna nad ei ole liiga vanad. Isegi kui te ei ole kindel, kas see on lõhkekeha või miski muu, või mingi asi on teie arvates kahtlane, kindlasti helistage hädaabi numbrile 112!", - kutsub demineerija inimesi üles käituma õigesti.

Ragnar Reiljan juhib tähelepanu sellele, mida inimene ei tohi teha avastades kahtlase eseme. Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta, et kellegile näitama minna! Ei tohi edasi kaevata, välja tõsta, midagi rohkem uurima hakata. Teine asi mida teha– hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Ja siis helistage häirekeskusele ja täitke saadud juhiseid!

Peademineerija rõhutab seda, et keegi ei naera ega karista teid, kui see ei olnud lõkekeha.

„Te ei peagi teadma, kui te ise nii arvate, et see on imelik teie jaoks, helistage 112. Parem üle reageerida!" – hoiatab peademineerija.

Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised lõhkekehad mida Eestist leitakse on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet. 

Toimetaja: MADIS TÄNAVA

PÄÄSTEAMET: Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud ning toob kaasa trahvi

12.04.18

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine on ka keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni. Paljudel juhtudel tekitavad kulupõlengud ka laste mängimisel tulega.

Lisaks kulutule levimisohule metsa ja ümbruskonna hooneteni, on märkimisväärne kahju ka kulupõllu elustikule. Kevadel on pisiloomad aktiivsed ja linnud otsivad pesitsuspaikasid. Samuti elavad põldudel paljud kasulikud putukad. Kulutuli hävitab suure osa elustikust hetkega.

Kulupõleng

Tuli võib levida väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei pruugi selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama saada. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, siis kui samal ajal leiab aset tõsine õnnetus ja vaja on päästa inimesi või nende vara.

Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded!

(Allikas: Päästeameti pressiteade 10.04.2018)

Toimetaja: MADIS TÄNAVA

Päästeamet pöörab Teeme Ära talgupäeval tähelepanu kodukandi veekogude turvalisusele

21.03.18

Pressiteade

Päästeamet: Päästeamet pöörab Teeme Ära talgupäeval tähelepanu kodukandi veekogude turvalisusele

Päästeamet juhib Eesti juubeliaastal senisest suuremat tähelepanu kodukandi veekogudega seonduvale ohutusele. Kodus juhtub palju õnnetusi, eriti laste ja eakatega. Õnnetusjuhtumite vähendamiseks kutsutakse Teeme Ära talgupäeva raames üles rajama veekogude juurde turvaaedu ja kodukaevudele kaasi.

„Igal aastal suureneb nende õnnetuste arv, kus inimesed kukuvad kraavidesse, kaevudesse, tiikidesse, basseinidesse või teistesse väiksematesse veekogudesse. Eelmisel aastal moodustasid sellised vette kukkumised 60% uppumistest," sõnas Päästeameti ennetustöö osakonna veeohutuse ekspert Mikko Virkala. „Õnnetusjuhtude vältimiseks kutsume kõiki 5. mail toimuva Teeme Ära talgupäeva raames rajama oma kodukandi veekogude ümber kaitsvaid piirdeid ja katma kaevud kaantega," lisas Virkala. Nii kaitsva tara kui ka kaevukaane saab kauniks teha oma kihelkonna värvidega, mis on üks juubeliaasta talgupäeva teemadest.

„Talgutegevus on läbi aegade ühendanud Eesti inimesi ja pakub nüüdki head võimalust kogukonna edendamiseks," ütles Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Kaitsetaradega loodav turvalisem keskkond on ilus kingitus Eesti juubeliks. Selleks, et aedikud hästi silma paistaksid, sobib need värvida kihelkonnavärvidesse," lisas Kasterpalu.

Elukeskkonna kujundamisel on ohutus esmatähtis. Talgukevad on õige aeg oma kodu ümbrus korda teha ja õnnetusi ennetada. Päästeamet koostab väiksemate veesilmade piirete ehitamiseks ja rajamiseks aprillikuu jooksul õppematerjalid, mis on leitavad Teeme Ära ja Päästeameti kodulehel.
 
Alates 15. märtsist on võimalik registreeruda 5. mail toimuvale üle-eestilisele Teeme Ära talgupäevale. Tänavune talgukevad on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning kutsub osalejaid värvima kodukanti kihelkonnavärvidesse. Talguid saab kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee.  

 

Illustreeriv foto

Illustreeriv foto

Toimetaja: MADIS TÄNAVA

Ida päästekeskus: ole jääl ettevaatlik

24.01.18

Ida päästekeskus: ole jääl ettevaatlik

 

 

Liina Järvi

Ida päästekeskuse ennetustöö büroo nõunik

Veekogud hakkavad jäätuma, kui õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi Celsiuse järgi. Pärast esimesi külmasid tekkinud õhuke jääkord ei kanna inimest, mistõttu võib jääle minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm.

Külmal talvel on veekogud jäätunud kuni varakevadeni. Sel perioodil liiguvad inimesed tihti jääl- uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jääkattega veekogu ületatakse isegi autoga.

Hinda veekogu katva jääkihi tugevust

Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

Teoreetiliselt me teame, et kui õhutemperatuur on olnud vähemalt kaks nädalat alla -20 kraadi, siis see jää peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jääkaanel uisutamiseks, jääd kaudu jõe ületamiseks jalgsi või hoopis ATVga?

Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt selle mõõtmist näiteks jääpuuriga. Meeles tuleb pidada, et inimest kannab vähemalt 10 cm paksune lõhede, pragude ja lahvandusteta jääkiht. Samas võib jääkatte paksus ühe veekogu piires olla erinev. Statistika järgi toimuvad enamus õnnetusi jäätunud veekogul külma perioodi alguses ja selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk.

Jääl viibides pane hoolega tähele ohu märke

Ohtlikud kohad jäätunud veekogudel, kus tasub olla eriti ettevaatlik või neid üldse vältida, on kõrkjate kasvukohad, koolmekohad, allikakohad (lumekatteta jääl näha tumedate laikudena) ja vette langenud puuvõrade ümbrus. Teadma peab, et jää on alati nõrgem vooluveekogudes, suudmekohtades, paadisildade postide ümbruses ja kohtades, kus veekogud kitsenevad. Näiteks jääs olevad tumedad kohad näitavad tavaliselt õhema jääga kohti - jää ise on hele, kuid läbi kumav vesi tume. Kuuldes kerget raginat, lahku jäält - see on signaal, et kusagil on jäässe tekkinud praod. Lahku jäält tuldud rada pidi - nii võid kindel olla, et jää kannab sind.

Mõningad soovitused talvisel veekogul liikumiseks

Enne jääle minekut teavita oma lähedasi, võimalusel kutsu kaasa sõber. Jäätunud veekogule minnes võta endaga kaasa jäänaasklid, mille abil saad külma vette vajudes jääaugust välja ronida. Kindlasti tuleb need riputada kaela, kõige pealmise riietuse peale, kust vajadusel lihtsalt kätte saaks. Lisaks võta kaasa ühest otsast terava metallotsikuga puust jääkepp. Sellega saab kontrollida jää tugevust või siis läbi jää vajudes toetuspinna suurendamiseks jääaugu servadele toetada. Turvalisuse suurendamiseks kanna päästevesti, mida saab valmistada ka ise. Selleks pane seljakotti veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriided (fliis. sokid, kindad, müts). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott hoiab sind läbi jää vajumise korral veepinnal, ühtlasi on pärast jäist suplust kuivad vahetusriided väga vajalikud. Veetemperatuur Eesti oludes jää all on umbes 4°C ja seal puudub ka tuul. Saades tagasi jääle, peab arvestama ka tuule ja temperatuuri koosmõju. Näiteks õhutemperatuuril -10°C ja tuulekiirusel 10 m/s peab arvestama 31°C külmaga.

Tegutsemine läbi jää vajumisel

Kui vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele oled siiski läbi jää vajunud, anna oma hättasattumisest hääle või vilega märku. Jääaugust väljaronimiseks pööra end alati näoga tuldud suunda (tulles jää ju kandis). Toeta käed (peopesad, sõrmed harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuksid jääle. Tõsta jalad võimalikult veepinnale. Kui sul on jäänaasklid, siis suru nende teravikud jäässe. Jääle saades rooma või rulli end tuldud teed tagasi. Ära tõuse püsti enne, kui oled veendunud, et jää sind kannab. Saanud turvaliselt ohutusse kohta, tee kõik selleks, et ruttu sooja saada.

Tegutsemine läbi jää vajunud inimest päästes

Kui märkad läbi jää vajunud inimest kutsu abi! Hüüa appi ja helista hädaabinumbrile 112. Hättasattunu abistamiseks on vähe aega- jääaluses külmas vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed varem. Ennast ohtu seadmata lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, kusjuures viimased kümme meetrit rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks kelku või suuski. Jäta enda ja jääaugu vahele umbes inimesepikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja. Ulata veesolijale niinimetatud käepikendus, olgu selleks siis suusakepp, kelk, puuoks või jopevarrukas. NB! Vette kukkunule ei tohi ulatada kätt! Kuni kindlale pinnasele jõudmiseni jäta enda ja kannatanu vahele inimesepikkune turvatsoon, et jää teie kahe raskuse all ei murduks.

Õnnetusi on kergem ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida

Soovitan veekogudel liikumisel mõtelda alati „üks samm ette" - enne veel, kui lähed jäätunud järvele, jõele või tiigile, mängi mõttes läbi stsenaarium, mis saab siis, kui läbi jää vajud ja külma vette kukud.

Lapsevanemad ja vanavanemad! Osake märgata ohtusid oma kodu ümbruses, isegi vett täis jääkattega kraav võib teie lapsele ohtlik olla! Rääkige oma lähedastele ohtudest jäätunud veekogudel! Uisutamiseks soovitame kasutada jäähalli või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohta

 

  

PÄÄSTEAMET

Kommunikatsiooni osakond

 

Jevgenia Parv

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Mob: +372 5811 6170

Rahu 38 I 41532 Jõhvi I Eesti

www.paasteamet.ee

Toimetaja: MADIS TÄNAVA

Päästeamet tegi kokkuvõtet kortermajade kontrolli kampaania tulemustest

24.01.18

PÄÄSTEAMET

Ida päästekeskus

23.01.2018

 

Päästeamet tegi kokkuvõtet kortermajade kontrolli kampaania tulemustest

15. -19. jaanuarini toimus üle-eestiline kortermajade kontrolli kampaania, kus ohutusjärelevalve inspektorite igapäevased kontrollid olid suunatud just kortermajadele.  Kõige enam kontrolliti kortermaju Virumaal ja Tallinnas.

Virumaal kontrolliti kokku 136 hoonet, nendest Ida-Virumaal 123 ja Lääne-Virumaal 13. Puudustega hooneid Ida-Virumaal oli 76, Lääne-Virumaal 5.   Põhirõhk oli kõrghoonetel. Kõige rohkem oli probleeme evakuatsiooniteede ning põlevmaterjale ladustamisega.

Lisaks ühiskasutatavatele pindadele kontrollisid inspektorid pisteliselt ka suitsuanduri olemasolu korterites. Kui mõnes korteris andur puudus, selgitati selle vajadust, sest korteris peab olema vähemalt üks andur. Ühtlasi kontrolliti ka vingugaasianduri olemasolu eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade (kohustuslik alates jaanuarist 2018.)

Huvi kontrollkäikude vastu oli suur, korteriühistud pöördusid enne kontrollkäike kõikidesse päästekeskustesse mitmete küsimustega. Palju küsimusi oli seotud trepikojas hoitavate esemete ja võimalike menetlustega. Nendes kortermajades, kus tuvastati probleeme, kontrollitakse lähikuudel uuesti, et vaadata, kas puudused on kõrvaldatud. Suur üleriigiline kontroll toimub praeguste plaanide järgi sügisel.

Ohutuse aabits korteriühistutele

Kortermajade trepikojad ja koridorid peavad olema kergesti läbitavad ja seal ei tohi ladustata põlevmaterjale. Lapsevankri, jalgratta, muude asjade kortermaja trepikodades hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid on ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab sellest takistus hoonest välja pääsemisel. Põlevmaterjalid tuleb hoida vähemalt 4 m kaugusel süttiva välisvoodriga hoonest või mistahes hoone välisseinas olevast avast (uks, aken vms). Jäätmekonteiner vähemalt 2 m kaugusel hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed.

Päästemeeskonna juurdepääs: juurdepääs peab olema tagatud iga välisukse juurde, tuletõrje veevõtukohale, hädaväljapääsule (aknale). Vajalik ruum vähemalt 3,5 m laiune. Sõidukite parkimine peab olema korraldatud nii, et need ei takistaks päästemeeskonna juurdepääsu.

Küttesüsteem: Küttesüsteem peab olema seaduslikult ehitatud või paigaldatud. Kui on tahkekütteseadmed, siis peab kutseline korstnapühkija puhastama seda vähemalt 1xaastas.

Tuleohutuspaigaldised: Kui hoonetesse on projekti järgi ette nähtud, siis peavad need olema hooldatud ja kontrollitud. Tuleohutuspaigaldised on näiteks evakuatsioonivalgustus, piksekaitse, signalisatsioonisüsteem.

 

Jevgenia Parv,

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Toimetaja: MADIS TÄNAVA