Kodanikukaitse

19.03.20

Haljala valla piirkonnapolitseinik on Meelis Pallon.

Haljala vallas politsei vastuvõtu ajad:    

Võsul Mere 6 Iga kuu I esmaspäev kella 09:00 -11:00
Haljalas Tallinna mnt.13. Iga kuu I kolmapäev kella 09:00 -11:00

Telefon: 5300 8618 

E-post: meelis.pallon@politsei.ee

Nädalavahetusel või peale kella 17.00 helistage ja teatage oma murest:

Politsei tasuta hädaabinumbril 112

 

Kuritegevuse ja väärtegude üldistav statistika

 

Lisaks

Päästeamet

Terviseamet

Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313

Elektrilevi rikketelefon 1343

Perearsti nõuandetelefon 1220

Haigekassa

Sotsiaalkindlustusamet

Rakvere Haigla

Märka ja hooli

Kuriteoennetus

Naabrivalve

Käsmu Vabatahtlik Merepääste

Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing

Toimetaja: RIINA MUST

Mis on hädaolukord, eriolukord ja muud erikorrad?

14.05.20
 

Viola Murd, Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler

Kui igapäevaselt on meil kasutusel üks kriisimõiste, siis õiguslikult on meil pilt palju kirjum ja kriisideks valmisolek põhjalikult reguleeritud. Sõna „kriis" asemel kasutatakse õiguses selliseid mõisteid nagu hädaolukorra oht, hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord, kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord. Kõik need mõisted saab võtta kokku ühe sõnaga – erikord. Erikord tähendab eelkõige õiguslikku seisundit ehk seda, millise õigusliku tähenduse me tekkinud kriisile anname.

Millised ohud võivad põhjustada kriisi? Võimalikud ohud on oma sisult ja reageerimise poolest väga erinevad, näiteks epideemia, küberrünnak, torm, massiline korratus, massiline sisseränne, merereostus, metsatulekahju, tööstusõnnetus, terrorism, sõjaline oht jne.

Kuidas juhitakse kriisi lahendamist? Juhtimisel on oluline teada, kes ja mis tasandil kriisi lahendamist juhib. Meie õiguses kehtib üldine põhimõte, et olukorda lahendatakse nii madalal tasemel kui võimalik ja nii kõrgel tasandil kui vajalik.

Milliseid meetmeid on vaja kriisi lahendamiseks? Olenevalt ohu tüübist ja olukorra ulatusest võib kriisi lahendamiseks vaja minna tavapärasest väga erinevaid meetmeid ja tekkida täiendav vajadus piirata inimeste põhiõigusi, näiteks liikumisvabadust.

Kui kaua kriis kestab ja kas me näeme kriisi tulekut ette? Igasuguse erikorra kehtestamine võtab aega, sest vajab arutamist, milline on reaalne vajadus erikorra järele, mida selle kehtestamine annab, kes määratakse juhiks jne. Kui kriis kestab loetud tunnid või päevad, siis ei ole mõistlik erikorda välja kuulutada.

Kokkuvõttes on meil mitmeid erinevaid asjaolusid, miks me peame kriisidele erinevalt reageerima ja vajame selleks erinevaid õiguslikke seisundeid. Sobiva õigusliku seisundi määramine võtab arvesse, mis liiki ohust me räägime, mis tasandil ja kes lahendab olukorda ning milliseid meetmeid me olukorra lahendamiseks vajame.

Mis on hädaolukord, hädaolukorra oht ja eriolukord?

Hädaolukorra, hädaolukorra ohu ja eriolukorra mõisted tulenevad hädaolukorra seadusest. Ohtude mõttes keskendub hädaolukorra seadus eelkõige suure ulatusega õnnetustele, näiteks tööstusõnnetused, loodusõnnetused, tormid, epideemiad, inimtegevusest alguse saanud erakorralistele sündmustele nagu massilised korratused, massiline sisseränne, küberrünnakud  ja elutähtsate teenuste katkestustele, milleks on ulatuslik elektri-, side- või muu katkestus. Hädaolukorra seaduse alusel ei korraldata sõjalisteks ohtudeks valmistumist, sest selleks on eraldi seadused.

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Näiteks mõne ulatusliku korrarikkumise kõrvaldamiseks piisab sellest, et sündmusele saadetakse rohkem politseinikke. Sellisel juhul pole meil põhjust rääkida hädaolukorrast, sest isegi juhul, kui on tegemist ulatusliku sündmusega, lahendatakse see tavapärases korras. Samas kui meil on käimas tuhandete osavõtjatega massirahutused, siis ilmselgelt ei piisa olukorra lahendamiseks ainult sellest, kui kohale saadetakse kõik olemasolevad politseijõud – sellist sündmust tuleb teistmoodi juhtida, selle lahendamisel on vaja teha koostööd partneritega ja eduka lahendamise eelduseks on varasemalt tehtud kodutöö – riskid on hinnatud ja kriisiplaanid tehtud.

Hädaolukorra lahendamist juhib valdkonna eest vastutav asutus, näiteks massiliste korratuste korral Politsei- ja Piirivalveamet, epideemia korral Terviseamet, metsatulekahju korral Päästeamet jne. Hädaolukorra lahendamisel rakendatakse eelkõige tavaõigusest – korrakaitseseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, päästeseadusest ja teistest seadustest tulenevaid meetmeid ning isikute täiendavate põhiõiguste riivet ei toimu.

Hädaolukorra ohust on meil põhjust rääkida siis, kui teame näiteks seda, et saabumas on ulatuslik torm, maailmas levib ohtlik viirus või riigi poole liigub massiline põgenike voog. Eesseisvaid sündmusi hinnates on mõistlik juba ennetavalt tegutsema asuda. Hädaolukorra ohu puhul saab rakendada sarnast kriisi lahendamise korraldust nagu ka juba aset leidnud sündmuse puhul.

Eriolukord kuulutatakse välja siis, kui hädaolukorra lahendamiseks ei piisa enam tavapärastest meetmest ja tuleb rakendada täiendavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid. Nendeks meetmeteks võivad vastavalt asjaoludele olla näiteks töökohustus, vallasasja sundvõõrandamine, asja sundkasutus, viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud, avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud.

Eriolukorra kuulutab välja Vabariigi Valitsus ja eriolukorda juhitakse ministri tasandilt. Eriolukorra juhiks sobiva ministri otsustab valitsus tulenevalt olukorra iseloomust. Kokkuvõttes võib öelda, et eriolukorra juhil on suuremad õigused, sealhulgas suurem käsuõigus kui hädaolukorra juhil. Kui hädaolukorra lahendamine käib eelkõige asutuste koostöös, siis eriolukorra juhtimine on mõeldud eelkõige läbi kesksete korralduste andmise.

Erakorralise seisukorra mõiste tuleb erakorralise seisukorra seadusest ja tegeleb hädaolukorra seaduses kirjapanduga võrreldes teistlaadi ohtudega. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingib oht Eesti põhiseaduslikule korrale ehk olukord, kus mõjutatakse meie riigi iseseivat otsustusõigust ja iseolemist. Selliseks ohuks on näiteks ulatuslik vägivalla-aktsioon, Eesti territooriumi osaline isoleerimine ja terrorism, kuid siiski ei räägi me veel ühe riigi sõjalisest rünnakust teise vastu. Samuti ei saa erakorralist seisukord välja kuulutada näiteks epideemia leviku või loodusõnnetuste tagajärgede piiramiseks, nende puhul räägime ikka eriolukorrast.

Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu ja erakorralise seisukorra juhiks on peaminister. Erakorralise seisukorra puhul on võimalike meetmete valik juba palju ulatuslikum ja isikute põhiõigusi saab piirata suurel määral. Erakorralises seisukorras saab kehtestada politseitunni ehk nn komandanditunni – keelu kindlaksmääratud ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita. Lisaks saab keelata streikide ja töösulgude korraldamise, koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades ja massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise. Võimalik on peatada ka raadio- ja telesaadete edastamine ning ajakirjanduse väljaandmise, piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete jookide müük, kehtestada toiduainete ja mootorikütuse müügi erikord, piirangud sidevahendite kasutamisele ning kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu massiliste korratuste ohjamisse.

Mis on kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord?

Mõisteid kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord käsitletakse riigikaitseseaduses, mis hõlmab eelkõige sõjalisi ohtusid nagu teise riigi rünnak või agressioon. Nii kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka sõjaseisukorra ajal on olukorra juhiks peaminister.

Sõjaseisukorra saab välja kuulutada Riigikogu või teatud juhtudel president ja selle eesmärk on rakendada sõjategevuse toetamiseks väga ulatuslikke meetmeid.

Kõrgendatud kaitsevalmidus lubab meil hakata vajalikke tegevusi rakendama enne, kui sõda on käes. Kui tavapäraselt on meie sõjalised üksused üldises kaitsevalmiduses, siis sellises olukorras paneme nad kõrgendatud valmisolekusse. Samuti saab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal rakendada isikute suhtes täiendavaid meetmeid nagu töökohustus või Eestist lahkumise keeld.

Toimetaja: KATRIN KIVI