Kui soovid tule- või veeohutuse kohta teavet, helista telefoninumbrile 1524!

22.10.19

Kahjuks esineb üle Eesti vanades hoonetes küllaltki palju tulekahjusid. Eriti raskete tagajärgedega võivad olla tulekahjud, mis puhkevad mõne suure kortermaja korteris.

Tuli ei tunne piire. Isegi kui olete korralik elanik, kes on lasknud endale koju paigaldada suitsuanduri, kelle elektrisüsteemi ja -seadmetega on kõik korras, kes ei suitseta ja oskab lahtise tulega ümber käia, kes kontrollib pidevalt kodutehnika korrasolekut, ei ole teie kodu kaitstud tule eest, mis võib alguse saada… naabri juurest.

Probleemid hakkavad pihta tihti suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest. Statistika järgi saab suurem osa korteripõlengutest alguse eluruumides suitsetamisest. Sealne elanik tarbib reeglina alkoholi ja jääb voodis põleva suitsuga magama.

Päästeamet soovitab korteriühistutel arutada korteriühistute koosolekutel kindlasti ka elanike tuleohutust puudutavaid teemasid. Veel üheks heaks võimaluseks saada tule- või veeohutuse, aga ka muul ohutust puudutaval teemal nõu, on helistada lühinumbrile 1524.

Päästjad käivad tihti kodudes elanikke nõustamas, kuidas muuta kodu ohutumaks. Kui nad külastavad teie kodu, võite neilt küsida kõiki ohutust puudutavaid küsimusi, näiteks kuidas kasutada ohutult kodutehnikat, suitsu- või gaasiandurit, ja nad annavad teile ammendavaid vastuseid.

Telefoninumbrile 1524 helistades saate abi ka siis, kui teile teeb muret naabri tuleohutust eirav käitumine – tema toit kõrbeb alatasa põhja või ta tarvitab pidevalt alkoholi ja suitsetab korteris. Helistades sellele numbrile võite kirjeldada oma probleemi ja paluda päästjaid naabrit külastada. Pole võimatu, et pärast nende külaskäiku muudab naaber oma käitumist ja kui tal ei ole korterisse paigaldatud suitsuandurit, siis külastuse järel peab see seal olema.

Peaasi et „probleemne" korter seaks enam ohtu ülejäänud maja, selle elanike elu ja tervist.

 

Helista numbrile 1524, kui vajad abi päästealast nõu või infot:

  • kuidas muuta oma kodu turvalisemaks;
  • päästeametnike kontakte ja vastuvõtuaegu;
  • tahad teada, kus ja kuidas tohib lõket teha;
  • soovid teatada ohtlikust ehitisest või katmata kaevust;
  • soovid lisateavet päästeameti ennetuskampaaniate kohta;
  • sul on küsimus päästevaldkonna kohta, kuid sa ei tea, kuhu pöörduda;
  • soovid kutsetunnistusega korstnapühkija kontaktandmeid.


Päästeala infotelefon 1524 töötab üle Eesti ja ööpäev läbi. Sellele saab helistada nii mobiiltelefonilt kui ka lauatelefonilt. Soovi korral saate helistada ka lauatelefoninumbrile 660 1524. Kõne hind päästeala infotelefonile helistades on vastavalt teenuse telefonioperaatori hinnakirjale. Päästeala infotelefoni e-posti aadress on 1524@112.ee.

Toimetaja: KATRIN KIVI

Suvilate omanikel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega

25.06.19

 

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo kontrollis juuni alguses  Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe piirkonna aiandusühistu hoonete üldist tuleohutust. Samuti kontrolliti hoonetes, milles on küttesüsteem või mida kasutatakse ööbimiseks, ka suitsuanduri olemasolu.  Eesmärgiks oli veenduda, kas küttekolded on kutsetunnistusega  korstnapühkija poolt  perioodiliselt kontrollitud.

Kokku kontrolliti 120 hoonet, nendest puudutustega oli 70, korras 50. Enamus puuduseid oli seotud suitsuanduritega – kas puudus või ei töötanud.  Paljudel juhtudel puudus küttesüsteemide ohutust kinnitav korstnapühkija akt.

Lisaks näeme praktikas tihti olukordi, kus ohutusnõuete täitmine ja ehitustegevus ei käi käsikäes.

Ida päästekeskuse inspektorite soovitused ehitustegevuseks

Kui  plaanidaia- või suvilakrundi soetamist ja hoone ehitamist, siis toome mõned punktid, millele võiksid juba varakult mõelda.

Kogu ehitustegevust korraldab kohalik omavalitsus ning sealt tulebki alustada – enne, kui üldse midagi ehitama hakatakse. Seal saad esitada taotlusi ning küsida nõu võimalike piirangute kohta. Vastavalt vajadusele kaasab kohalik omavalitsus asjaajamisse ka teisi asutusi, ning inimene ise ei pea erinevate osapoolte vahel jooksma. Üldjuhul on toimub kogu asjaajamine elektroonses ehitisregistris – kiire ja mugav paberivaba lahendus.

Krundi soetamisel pööra tähelepanu selle suurusele. Hinda, kas valitud krundile mahub Sinu soovitud suvekodu. Või kui soovid osta aiamaja perspektiiviga muuta see tulevikus elumajaks, tuleb kindlasti arvestada krundi mahutavusega ja võimalustega. Praktikas oleme tihti kokku puutunud olukordadega, kus maatüki või maja soetamisel ei arvestata selle võimalustega ning soovitakse neist ohutuse arvelt kõrvale kalduda. Ohutuses Päästeamet mööndusi ei tee, kuna inimeste elu ja tervis võib sõltuda just järgnevate nõuete täitmisest.

Kui ehitad kinnistu piiridele väga lähedale, siis see toob kaasa täiendavad ehituslikud nõuded ning ka piirangud naabrite ehitustegevusele.

Ehitiste vaheline ala peab olema selline, et tuli ei leviks kergesti naaberehitisele ning tulekahju levimise oht jääks väikeseks. Nõutav hoonetevaheline kaugus e kuja on 8 m. Kui ehitad sellest lähemale, tuleb arvestada ehituslike meetmetega, mis võivad tuua kaasa suuri väljaminekuid. Naabritevahelised kokkulepped siin ei loe. Kui ka naaber on nõus, et ehitad tema hoonetele lähemale kui 8 m, peab ehituslikke meetmeid ikkagi kasutama.

Veel üks oluline asi, millega tuleb arvestada, on tuletõrje veevarustus. Kõigile on kättesaadav kaardirakendus, kust saad vaadata soovitud krundile lähemal asuvaid tuletõrje veevõtukohti. Kaardirakendus on leitav Kaardirakendus „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus" on leitav aadressilt: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=947&zlevel=0,552500,6505000 . Ühe elumaja tulekahju kustutamiseks kulub umbes 100 m3 vett, kuid päästeauto peal on vett 3 m3, mis on eelkõige mõeldud elupääste tegevusteks. Seega tasub sellele mõelda. Päästjate autodes olevast veest ei pruugi Sinu maja päästmiseks jaguda. Tuletõrje veevõtukohad ongi selleks, et kustutamiseks vajalikku vett juurde tuua. Sealt tuleb ka nõue, et veevõtukoht asuks maksimaalselt 150 m kaugusel, et mitte raisata väärtuslikku aega vee varumisel.

Operatiivsõidukite jaoks on oluline ka krundile juurdepääsu tagamine. Suvilapiirkondade tänavad peaksid olema vabalt läbitavad. Päästemeeskonnal on küll võimekus näiteks metallväravaid avada, kuid betoontõketest nad läbi ei pääse. Hädaolukorras ei pruugi abi Sinuni kiiresti jõuda.

Päästeameti kodulehelt leiab ka täiendavat infot tuleohutusnõuete kohta oma kodus https://www.rescue.ee/et/juhendid-eraisikule . Igaühe panus ohutuskultuuri on oluline, sest see loob tervikliku tulemuse.

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeamet annab teada!

Novembris hukkus tulekahjudes 7 inimest

11.12.18

 

Tulekahjudes hukkus novembris seitse inimest, kellest 3 hukkusid ühel sündmusel. 

„Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees. Enamik õnnetustest on lihtsasti ennetatavad ja panen kõigile südamele, et igaüks annaks oma panuse selleks, et jõulud mööduks Eestimaal turvaliselt ja suuremate õnnetusteta," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Kolmel korral sai tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist ning ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga toimunud tulekahjud toimusid kortermajades

Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes 2 hukkunut.

Hoonetulekahjusid oli novembris kokku 88, nendest eluhoonetulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris nõustamas 2754 kodus.

Jaanuarist novembri lõpuni on tulekahjudest päästetud 74 inimest ning vigastada on saanud 102 inimest, tulekahjudes on hukkunud 39 inimest.

Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal veeõnnetustes hukkunud 43 inimest, nende hulgas ka kaks last.

Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeamet: Hoia toidul silm peal!

26.11.18

Järjest enam inimesi saab viga või hukkub tulekahjudes, mille põhjustas hooletu toidu valmistamine. Ei möödu nädalatki, mil päästjatel ei tule sõita kustutama tulekahjusid, mille põhjustas liiga kauaks pliidile või ahju unustatud toit. Pott või pann pannakse pliidile, väsimusest või joobes olekus jäädakse magama, mõnikord minnakse isegi kodust ära. Tänavu on toidu valmistamisest tekkinud tulekahjusid olnud kolm korda rohkem kui eelmisel aastal kokku ning kõige kurvem on see, et neis on ka hukkunud kolm ning viga saanud 11 inimest.

Toimetaja: KATRIN KIVI

Gaasid – mis on mis?

15.10.18

„Päästeametil on viimastel aastatel tulnud järjest enam tegeleda erinevate kodumajapidamises gaasi kasutamisega seotud sündmustega. Asjaolu, et väljakutsete arv on tõusnud, näitab, et inimesed on oma gaasiseadmetega hädas. Juhul, kui sa ei tea, kes su gaasiseadme on ehitanud ja millal seda viimati on hooldatud, siis on kindlasti viimane aeg lasta seda spetsialistil kontrollida.

 

Tahaksin aga panna kõigile, kel on kodus gaasiseade, tahkel küttel katel, ahi või pliit, südamele – palun paigaldage oma koju vingugaasiandur. See on ainus viis aru saada, et toas on vingugaas."

 

Rohkem infot vingugaasi kohta saate lugeda MEMOST

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeameti tuleohualased kodunõustamised vähendavad tules hukkunute arvu

28.09.18

Päästeametil valmis mahukas üle-eestiline eluruumides 2017. aasta toimunud tuleohutusalaste nõustamiste kokkuvõte.  Kokku nõustati aasta jooksul ligikaudu 18 000 kodu, mis moodustab 2,7% kõikidest Eestis olevatest eluruumidest ja katab 3% elanikkonnast.  2017. aastal toimus eluhoonetes 667 tulekahju, milles hukkus 36 inimest ja mis moodustab 95% kõikidest tulesurmadest.

Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides, mille üheks oluliseks meetmeks on päästjate poolt läbiviidavad kodunõustamised. Kodunõustamistega soovib Päästeamet jõuda just abivajajateni, et oma teadmiste ja oskustega aidata neil luua tuleohutut elukeskkonda. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkunute arv oli 164. Kasvatades aasta aastalt ennetustööd, sh kodunõustamiste mahtu on tules hukkunute arv vähenenud tänaseks 4 korda ja eluhoonete tulekahjude arv pea 3 korda.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul on kodudes tuleohutuse seisukohalt oluline nii suitsuanduri olemasolu, inimese enda ohutu käitumine kui ka kütteseadmete ja elektrisüsteemide korrasolek. „Päästeameti poolt 2017. aastal külastatud kodudest oli 3%-l kodudes probleeme kütteseadmete korrasolekuga, aga samuti oli 3% probleeme ohtlike elektrisüsteemidega," sõnas Tauno Suurkivi.

Suitsuandur oli olemas 69% nõustatud kodudest ning peale nõustamist oli nõuetekohane töötav suitsuandur paigaldatud 82% külastatud kodudest. Nõustamiste käigus tuvastati, et 15% kodudest vajavad oluliste tuleohutusalaste puuduste tõttu korduvkülastust.

„Kuigi omanik ise vastutab oma eluruumi ohutuse eest, siis näeme, et Päästeameti abistav kodunõustamine on  mõjus ennetusmeede tulekahjude ja hukkunute ära hoidmiseks," lisas Tauno Suurkivi.

2018. aastal planeerib Päästeamet nõustada pea 22 000 kodu üle Eesti suurendades nii kodunõustamiste arvu võrreldes 2017. aastaga 22% võrra. Tuleohutusalast kodunõustamist on võimalik tellida helistades päästeala infotelefonile1524.

 

PÄÄSTEAMET

Kommunikatsiooniosakond

 

Toimetaja: KATRIN KIVI

Päästeamet: Hüdrandid ja tuletõrje veevõtukohad on leitavad Maa-ameti kaardilt

5.07.18

Alates 20. juunist 2018 on Maa-ameti geoprtaali Eesti kaardilt lisaks ohtlike kemikaalidega tegelevate ettevõtete  informatsioonile leitav ka hüdrantide ja veevõtukohtade ehk teisisõnu tuletõrjevesivarustuse asukohad. 

Ohtlike ettevõtete kaardikihi eesmärk on teavitata avalikkust ja ohustatud inimesi ning anda teavet erinevatele riskianalüüside, planeeringute ja valmisoleku planeerimisega seotud ametkondadele.

Vesivarustuse kaardikihi eesmärk on tõsta elanike teadlikkust, täiendada Päästeameti kaardistust ja pakkuda tuleohutusega kokku puutuvatele ettevõtetele ja spetsialistidele võimalust kontrollida, kus asub neile lähim hüdrant või veevõtukoht.

Varasemalt ei ole olnud võimalik elanikel ja tuleohutusega kokku puutuvatel ettevõtjatel vesivarustusalast informatsiooni leida. Antud muudatus võimaldab tõsta elanike teadlikkust, andes võimaluse kontrollida, kas nende elu- või töökoha läheduses on olemas hüdrant või veevõtukoht. Ühtlasi aitab kaardistuse täiendamine paremini päästetöid planeerida ja tulekahjusid paremini kustutada.

Selleks, et kaardile saaks märgitud kõik veevõtukohad on võimalus panustada igal ühel. Kui märkad, et kaardile on mõni Päästeameti veevõtukoht märkimata jäänud või märgitud vale asukohaga, pöördu kohaliku päästekeskuse poole ning anna neile puuduolevast hüdrandist või veevõtukohast teada. Iga kaardile märgitud veevõtukoht aitab tõsta päästeteenuse kvaliteeti.

Kaardirakendus „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus" on leitav aadressilt: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=947&zlevel=0,552500,6505000

 

Kohalike päästekeskuste telefonid ja emailid:

Lõuna päästekeskus, tel 733 7300, louna@rescue.ee
Põhja päästekeskus, tel 628 7500, pohja@rescue.ee
Lääne päästekeskus, tel 444 7800, laane@rescue.ee
Ida päästekeskus, tel 339 1900, ida@rescue.ee

Toimetaja: KATRIN KIVI

PÄÄSTEAMET: Lõhkekeha leiust tuleb kohe leiukohas teada anda!

19.04.18

Kevad on käes. Inimesed lähevad aeda, metsa, rohkem loodusesse – algavad põllutööd, aiatööd, nende tööde käigus leitakse sageli Teisest Maailmasõjast jäänud lõhkekehasid. Igal aastal avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Ida-Eesti  pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud enam kui 25 väljakutset. Kahjutuks  on  tehtud 53 lõhkekeha. Eelmisel aastal oli meie regioonis 193 sündmust, tehti kahjutuks 900  lõkekeha.

Päästeamet tuletab meelde, et leitud lõhkekehast tuleb kohe teada anda numbril 112. Kui vähegi võimalik, võiks leidja jääda demineerijaid leiukoha juurde ootama, kui see pole võimalik, tuleb leiukoht üles märkida ja tähistada. Üks võimalus teha seda on nutitelefoni abil.  Tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate, mida siis võikski teha ja edastada need Häirekeskusele.

Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan tuletab meelde, et need lõhkekehad on väga ohtlikud. Lõhkekehad on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi.

„Nad kindlasti töötavad, kuna nad ei ole liiga vanad. Isegi kui te ei ole kindel, kas see on lõhkekeha või miski muu, või mingi asi on teie arvates kahtlane, kindlasti helistage hädaabi numbrile 112!", - kutsub demineerija inimesi üles käituma õigesti.

Ragnar Reiljan juhib tähelepanu sellele, mida inimene ei tohi teha avastades kahtlase eseme. Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta, et kellegile näitama minna! Ei tohi edasi kaevata, välja tõsta, midagi rohkem uurima hakata. Teine asi mida teha– hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Ja siis helistage häirekeskusele ja täitke saadud juhiseid!

Peademineerija rõhutab seda, et keegi ei naera ega karista teid, kui see ei olnud lõkekeha.

„Te ei peagi teadma, kui te ise nii arvate, et see on imelik teie jaoks, helistage 112. Parem üle reageerida!" – hoiatab peademineerija.

Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised lõhkekehad mida Eestist leitakse on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet. 

Toimetaja: MADIS TÄNAVA