Varade publitseerija

Laukasoo taastub tasapisi inimese abiga

Haljala vallas asub Laukasoo, mille mitmekesine ja suure laugastikuga maastik ei jäta külmaks ühtegi eestimaalast, ühtlasi on tegemist Lahemaa suurima sooga (1391 ha).

Nagu ka paljusid teisi kauneid rabasid, on Laukasoo looduslikku seisundit tugevasti mõjutanud üle-eelmisel sajandil alanud ja eelmisel sajandil hoogustunud kuivendamine.

 

Laukasoo seisund

Lisaks ilusale maastikule on raba oluline looduslik kooslus, kus inimene käib puhkamas ja marjul.

Siit leiab üksnes soodele iseloomulikke taimi (võtkem näiteks huulheinad, turbasamblad), putukaid (rabakiilid), kahepaikseid (rabakonn) ja linde (metsis).

Samuti on Laukasoo oluline märgala, mis aitab reguleerida veerežiimi ning pakub põua ja suurte sademete korral leevendust.

Tugevamini on mõjutatud loodepoolse Suurlauka ümbrus, kus on kujunenud kõdusoomets ning kunagine laugas on ca 60 protsendi ulatuses kattunud õõtsikuga.

Teine, Laukasoo keskosas olev Kraaviotsa laugas, on kuivendustöödest vähem mõjutatud. Samuti on Uueküla-poolsel kunagisel kaevandusalal kuivenduse mõjul algse lageraba asemele kasvanud puistu.

 

Taastamistööde ettevalmistus

Laukasoos käivad praegu tööd, millega kuivendustest kahjustatud aladel taastatakse looduslikku veerežiimi.

Enne tööde algust uurisid Tartu Ülikooli teadlased sealseid taime- ja loomaliike, arheoloogid on teinud arheoloogilisi uurimistöid ning samuti on kogutud kultuuripärandit.

Eeltööde järel arvutati kõrgusandmete ja kraavide paiknemise põhjal vee liikumine ning seejärel valmis Laukasoo sootaastamiskava. Pärast kooskõlastusringi valmisid  täpsed teostusprojektid, kuidas on endist veerežiimi tehniliselt kõige sobivam taastada.

Märtsis ja juunis 2017. aastal ning 2018. aasta aprillikuus korraldati Palmses avalikud arutelud, kus taastamisala lähistel elavad inimesed või maade omanikud ning teised huvilised said tutvuda taastamisplaanidega.

 

Arutelu käigus tõstatati mitmeid küsimusi näiteks veetaseme muutustest eramaadel ja tehti projekti kohta parandusettepanekuid.  Selle tulemusena hinnati täiendavalt veerežiimi muutmise mõju ümbritsevatele metsa-, põllu- ja elumaadele, sh peeti oluliseks mõju hindamist Uueküla maaüksustele, kus on esinenud ajutisi üleujutusi. Hinnangu koostas AS Kobras.

 

Taastamistegevuste mõjuala – 705,3 ha – jääb rahvuspargi piiridesse ning taastuv veerežiim ei mõjuta era- ega majandatavaid maid.

 

Kuidas sood taastatakse?

Laukasoo looduslikku seisundit parandamiseks suletakse vanu kraave ning võetakse maha osa puistust, mis on sinna kasvanud kuivenduse mõjul.  Kuivenduskraavidele rajatakse paisud  kopa ja vabatahtlike abiga.

Kraavivõrgu sulgemist kavandades oli esmatähtis arvestada eramaadega, mis asuvad taastamisala lähedal. Seetõttu ei saa näiteks sulgeda mõningaid kraave, mis jäävad Laukasoo loodenurka, rabast põhja, ehkki asuvad rahvuspargi territoorimil. Paraku ilmnes nende sulgemise kavandamisel oht, et mõjutatakse lähedalasuvate eramaade veerežiimi ja seetõttu jäävad need kraavid puutumata.

Raiete planeerimisel võeti arvesse, millised on praegu Laukasoos väljakujunenud kooslused ja tehnilised piirangud ning milline oli projektiala kuivenduseelne seisund.

Lisaks on taastamistööd Laukasoos positiivse mõjuga ka kultuuripärandi vaatenurgast – loodetavasti võimaldab see kunagisel Suurlaukal taastuda endises ilus ning anda soo nimele tagasi tema algne tähendus.

 

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis lõpetatakse sootaastamistööd hiljemalt 2020. aastal.

 

Laukasoos (soo)taastamistööde kohta saavad huvilised lugeda ka Palmse külastuskeskuse juurde ja taastamisala lähistele paigutatud teabetahvlitelt.

 

Lisainfo projektist:

Laukasoo soo taastamistöid tehakse projekti „Soode kaitse ja taastamine" raames (ingl. k Conservation and Restoration of Mire Habitats – LIFE Mires Estonia); projekti nr LIFE14 NAT/EE/000126. Projekti rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus; projekti kestus on 2015–2021. Projektialal teostatakse kujundusraieid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti „RMK looduskaitselised tegevused" toel.

Projekti „Soode kaitse ja taastamine" jooksul taastatakse Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikes kokku ca 7000 ha soid, sh ligi 5000 ha Natura 2000 võrgustiku elupaiku.

Eestis on sootaastamistöid tehtud juba nt Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal, Muraka rabas jm.

Laukasoo taastamiskava ja teostusprojekt on kättesaadavad: https://soo.elfond.ee/taastamisalad/laukasoo/

 

Kontakt: projektijuht Jüri-Ott Salm, jott@elfond.ee, tel 529 5933

Lisainfo raietööde kohta: Harti Paimets, RMK looduskaitse tööjuht, harti.paimets@rmk.ee , tel 503 6358,

 

Foto: Laukasoo taastamisala kaardil

Foto: Ujuvekskavaator taastamistöödel Laukasoos 2019.jpg

 

 

Mis on soode roll looduses ja miks on soid meile vaja?

  • sood puhastavad ja talletavad magevett;
  • sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
  • sood seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi;
  • maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
  • soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik (nt rabakonn, mitmed kiililised);
  • Eesti sood on näite- ja võrdlusaladeks, mille seisundit saab võtta aluseks teiste Euroopa inimmõjutatud soode taastamisel ja kaitsel;
  • inimesele on kuivendamata soo hea marjaala ja eriline puhkekoht;
  • sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
  • sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
  • soo on inspiratsiooniallikas ja õppimiskoht;
  • soid on vaja jätkusuutlikkuse mõttes – et oleks, mida kasutada ka tulevikus.