Varade publitseerija

Haljala kogudust asus juhtima õpetaja Urmas Karileet

 

Haljala valla juhtimises on viimasel ajal toimunud laiaulatuslikud muudatused, ka kirikuelu ei ole jäänud sellest puutumata. Nimelt vahetus Haljala koguduse õpetaja.

EELK Konsistoorium kinnitas alates 8. juulist 2019 Haljala uueks koguduseõpetajaks Käsmu koguduse õpetaja ja Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileedi.

14 aastat Haljalas koguduseõpetajana töötanud Margit Nirgi läks Laiuse kogudusse, kus ta ka enne Haljalasse tulekut 23 aastat teenis.

 

Kes on uus õpetaja?

Karileet on Käsmus kirikuõpetaja ametit pidanud üheksa aastat. Enne seda tegutses ta ettevõtjana ja oli toimekas mitmetel juhtivatel ametikohtadel.

Karileet on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi insenerina ja on õppinud EBSi doktorantuuris, lisaks on ta lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi teoloogiamagistri kraadiga Cum Laude.

Ühes aastatetaguses Virumaa Teatajale antud intervjuus märkis Urmas Karileet, et tema vaimulikutöö on seotud esivanemate palvetega. Nimelt olid tema vanavanaisa Gustav Einlon ja vanaema vanaisa Kaarel Einlon Käsmu abikiriku koguduses vöörmündriteks ajavahemikul 1866–1930. Sel ajal oli Käsmu osa Haljala kogudusest ja sealse abikiriku koguduse vöörmünder oli ka Haljala koguduse nõukogu liige. Karileedi isapoolsed esivanemad on olnud Haljala koguduse liikmed üle 300 aasta.

Ajalooliselt on huvitav mäletada, et kogu Käsmu küla ja poolsaar kuulusid Haljala kihelkonda. Kihelkonnakirikuks oli toona Haljala Püha Mauritiuse kirik, millel oli neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää. Toolse kabel hävis 17. sajandi lõpul. Pihlaspää kabeli asemele ehitas Sagadi mõisnik Eduard von Fock Eskusse aastal 1845 kivist kabeli.

Praeguse Haljala valla territooriumil asub ka Ilumäe kogudus, mis kuulus enne iseseisvumist Kadrina kihelkonda.

 

Jumalateenistused

Õpetaja Karileedi esimene jumalateenistus Haljala kirikus toimus 8. juulil. Missal osales kokku kümme inimest. Pärast jumalateenistust vesteldi kohvilauas.

Urmas Karileedil on plaanis viia läbi jumalateenistusi Haljala kirikus igal teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 10. Samadel pühapäevadel algusega kell 12.30 viib ta jumalateenistuse läbi Esku kabelis.

Ülejäänud pühapäevadel peab Haljala kirikus jutlust kohalik diakon Ahti Bachblum, kes täidab Haljala koguduses ka organisti ülesandeid. Sel ajal ehk esimesel ja kolmandal pühapäeval viib õpetaja Karileet jumalateenistust läbi Narva kirikus.

Urmas Karileedi sõnul on neil Vainupea külaseltsi eestvedaja Mario Luigega jututeemaks olnud ka regulaarsete jumalateenistuste pidamine Vainupea kabelis, mis samuti kuulub Haljala koguduse teenimispiirkonda. „Järgmine tänujumalateenistus Vainupea kabelis on planeeritud toimuma 14. septembril algusega kl 18, mil tähistame ka Vainupea kabeli taastamise 30. aastapäeva."

Lisaks jumalateenistustele plaanib õpetaja Karileet hakata korraldama Haljalas mõtiskluste tunde. „Käsmus toimuvad sellised õhtud igal nädalal juba neljandat aastat," ütles Karileet. „Tegemist on vaba vestlusega ajalikel ja ajatutel vaimulikel teemadel."

Haljala koguduse uus õpetaja ütles, et kirikusse on oodatud kõik inimesed Haljala vallast ja kaugemalt. „Kindlasti ei pea olema koguduse liige," märkis ta. „Kõik inimesed on oma eluteel midagi otsimas ja igatsemas. Olete kõik alati oodatud, eriti siis, kui on midagi hingel või on tekkinud küsimusi, mida tahaks koos vaimulikuga arutada. Võtke palun ühendust ja lepime kohtumise aja kokku."

 

Kiriku renoveerimine

Mõistagi ei pea kirikusse minemise jaoks ootama mingisugust mure või küsimuse tekkimist. Karileet julgustab kõiki huvilisi astuma Haljala kirikust läbi. „Suvisel ajal on kõigil võimalik tulla kella 9-18 ka omaette mõtisklema, kiriku uksed on lahti," ütles ta. „Kutsume kogema rahu ja rõõmu pühakoja vaikuses. Kasutage võimalust, sest septembri alguses algab kirikus pikihoone suur siseremont, mis kestab kokku ca 15 kuud."

Unikaalne Haljala kirik muutub iga aastaga kaunimaks. Erandiks ei ole ka see ja järgmine aasta. Üheks viimaseks teostatud tööks oli kooriruumi restaureerimine. Seinad ja laed on vabastatud mitmetest värvikihtidest ning saanud värske ja kauni ilme.

Restaureeritud sai ka Hastverite suur hauaplaat kooriruumi seinal. Selles samas kammerliku ilmega ruumis, kus on altar, väike orel ja mõnikümmend tooli, hakkavad olema jumalateenistused sellel ajal, kui suur kirikusaal on remondis. Siis pääseb jumalateenistusele kiriku idaseinas oleva käärkambri välisukse kaudu.

„Unistame, et saaksime 2020. aasta jõulujumalateenistuse pidada värske ilme saanud renoveeritud pikihoones," tunnistas kirikuõpetaja.

Sisetöödega aga asi veel ei lõpe. Restaureerimist ootavad muu hulgas ka tornikiiver, peaportaal, välisfassaad ja tõllakuur jt. Muide, Haljala kiriku peaportaal tunnistati Villem Raami poolt avariiliseks juba 1959. aastal ja viimase 60 aastaga on olukord läinud vaid hullemaks.

Urmas Karileet rääkis, et Haljala kiriku restaureerimine saab teoks tänu Looja, Saksa riigi, Eesti riigi, Haljala Vallavalitsuse, Baltimaade Rüütelkondade ühenduse, Haljala aukodaniku Thomas von Dellingshauseni ning teiste suuremate ja väiksemate annetajate panusele. Tänu neile on viimase tosina aasta jooksul toimunud Haljala kirikus igal aastal mingi suurem restaureerimine ja  märkimisväärne edasiminek.

„Oleme tänulikud õpetaja Margit Nirgile, kes on kõiki Haljala kiriku remonte eest vedanud ja korraldanud," ütles õpetaja Karileet.

Haljala koguduse juhatus on otsustanud saada edaspidi hakkama ilma laenude ja võlgadeta. Karileet ütles, et lähtub põhimõttest saada ja jääda vabaks kõikidest võlgadest. „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga, kui ainult võlg üksteist armastada …," tsiteeris Karileet Piiblit apostel Pauluse sõnadega (Kiri roomlastele 13:8). Selleks vajame ka iga selle teksti lugeja abi.

Tekst ja fotod: Katrin Kivi