Varade publitseerija

« Tagasi

Võsu alevikuvanem: teeme ise ja üheskoos

 

Möödunud kuul kogunes Võsu aleviku rahvas. Arutleti piirkonna aktuaalsete teemade üle ja valiti nii alevikuvanem kui ka kandikogu. Uurisime lehe toimetusega, kellele usaldasid võsukad alevikuvanema rolli ja mida teeb kandikogu ja kuidas Võsul elu läheb?

Võsu alevikuvanemaks ja kandikogu esimeheks valiti Riina Kaptein. Kandikogusse kuuluvad Võsu ja Koljaku inimesed: Andres Isop, Andres Truman, Andrus Aasmäe, Anneli Alemaa, Joel Härmand, Kaido Ehasoo, Lii Undusk, Mirjam Kulla, Tiia Palmiste ja Valdek Kilk.

 

Kes on Riina Kaptein?

„Pensionär," naerab ta küsimuse peale. „Olen Võsu inimene, sündinud ja koolis käinud Võsul, tööl käisin Rakveres. Vahepael elasime ka Haljalas,  abikaasa töötas seal - Viru kolhoosis. Pärast abiellumist hakkasime ehitama maja Võsule, nii et kogu eelneva elu olen pidevalt Võsuga seotud."

Kaptein töötas pikka aega Lääne-Viru Maavalitsuses, teostas toona mõnda aega valdade finantstegevuse üle järelevalvet ja on nii ka veidi vallavalitsuse tööga tuttav.

Riina Kaptein räägib, et on varemgi mõelnud, kuidas tema saaks Võsu ellu panustada, kuid töö Rakveres ja nädalavahetused pere ning kodumajapidamisega hõivatud naisel polnud selleks kuigi palju aega.

„Nüüd mul on aega ja on ka tahtmist," tunnistab ta „Varem ei osanud ma end kusagile vabatahtlikuks pakkuda, aga nüüd tuli selline võimalus, võtsin pakkumise vastu ja kandideerisin".

Vastne alevikuvanem tunnistab, et juba on tema juurde ka astutud ja räägitud, et kuule, oled nüüd külavanem, miks meil nende või teiste asjadega on nii? On ka helistatud ja rõõmustatud, et ta oli nõus olema alevikuvanem.

 „Olen väga tänulik neile, kes mind on usaldanud. Soovin nende usaldust õigustada ja püüan oma energiat selle jaoks rakendada," ütleb ta.

 

Vananev piirkod

„Kahjuks on Võsu vananev piirkond, kus talvel näedki päeva jooksul ringi kõndimas vaid kahte-kolme pensionäri," märgib Kaptein ja räägib, et alevikus on  pikka aega suureks probleemiks olnud tööpuudus ja seetõttu on paljud ära läinud.

„Kõigil pole võimalik sõita tööle Rakverre või Loksale, või isegi Tallinnasse. Et seda probleemi suudaks nüüd kandikogu lahendada, seda ma ei usu, sest selleks tuleb kogu infrastruktuuri parandada. Praegu on Võsu  eelkõige siiski suvine kuurortpiirkond."

Ometi on just selles suunas esimesed sammud tehtud, nimelt tegi Võsu kandikogu vallale pöördumise, mis annab edasi rahva soovi ehitada Võsule uus hoone perearstikeskuseks.

Riina Kaptein möönab, et ka Võsu kooli ja lasteaia juurdeehitus on Võsu ja ümbruskonna külade jaoks väga tähtis. „Kui meil on tingimused arstiabi andmiseks ja koolis head tingimused, siis saab siia tulla peresid juurde. Kui lapsi ei pea vedama, saavad vanemad teha ka kaugtööd."

„Meil on palju suvilaid, mis on talviseks perioodiks kasutatavad, päranduseks saadakse elamisi. Meresiili planeeringuga lisandub 9 uut krunti," vastab Kaptein küsimusele, kas Võsul on elukohti, kuhu uusi asukaid oodata.

 

Kandikogu töö

Riina Kaptein räägib, et teemasid, millega tegeleda jagub, näiteks vee kallis hind. „Saatsime kandikoguga juba ka Haljala Soojusele järelpärimise. Kindlasti on seal omad põhjused, aga need on vaja lahti rääkida. Siis näeme, kas on põhjendatud, et vee hind  Võsul  on kallim kui mujal valla piirkondades."

„Võsu probleemiks on veel suvine elu ja melu," jätkab alevikuvanem. „Mõtleme, kuidas seda paremini korraldada, kuidas heakorrastada või turvalisust tagada. Kõik, kes me siin elame, soovime, et meie kodukoht oleks kõige puhtam, kõige paremini hoitud, turvaline, et valgustid väljas põleksid, et teed oleks lahti lükatud – sellised igapäevased asjad."

 „Võsu on ikkagi kuurort, peame mõtlema sellele, mida pakkuda turistidele, kui atraktiivseks ja turvaliseks suudame oma piirkonna kujundada. Samuti tahaks väga, et kultuurielu toimiks, et elanikud ja külalisedki saaksid nautida kõrgkultuuri, et oleks toredaid üritusi."

Kas kandikogu saab seda kõike parandada, pole Riina päris kindel, aga leiab, et saab ehk kaasa aidata selle elluviimisel, saab parandada infoliikumist külaelanike ja valla vahel.

„Näen alevikuvanema funktsiooni eelkõige info vahendajana – kogukonnaliikmetelt vallavanema  ja volikogu esimeheni ja vastupidi," selgitab ta. „Plaanin rohkem suhelda ka MTÜdega, meil on alevikus registreeritud 16 MTÜd. Paljudest ei tea ma praegu midagi, aga võib-olla saan nendega koostööd teha. Ka soovin utsitada külarahvast kaasa lööma talgutel ja üldrahvalikel üritustel.

Riina leiab , et alevikuvanema töö on suhtlemise töö. „Kuidas sa neile inimestele lähened, kas nad hakkavad sind usaldama? Kas nad tahavad sinuga hakata koostööd tegema? Seda kõike pean ma hakkama nüüd proovima."

„Tahaksin teha veel ühe üleskutse - majaomanikud, kaunistage pimedat aega õueküünaldega ja tekitage jõulukaunistustega mõnusat jõulutunnet!"

 

Tekst: Katrin Kivi
Foto: Avo Seidelberg