« Tagasi

Ebaseaduslikud ehitustööd võivad minna kalliks maksma

Ehitusseadustik on kehtiv olnud ligi kolm aastat, kuid praktikas tuleb teadmatusest rohkelt ette möödalaskmisi.

Vältimaks hilisemaid sekeldusi tasub enne ehitustööde algust konsulteerida valla ehitusspetsialistiga, tutvuda ehitusseadustikuga  ja teha selgeks, millised dokumendid on vajalikud esitada kohalikule omavalitsusele. (RT https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017002)

 

Suurimad eksimused

Kõige rohkem on arusaamatusi olnud ehitiste ümberehitamisega. Ekslikult arvatakse, et hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) on vaba ehitustegevus.

Ehitusseadustiku järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Seaduse järgi on ka ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine. Ümberehitamisena ei käsitleta vaid olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Näiteks hoone soojustamisega või katusekatte vahetamisega muutuvad hoone piirdekonstruktsioonid ja füüsikalised omadused. Seega on vajalik ehitisteatist ja ehitusprojekti. Kui aga asendame piirdekonstruktsiooni samaväärse vastu, siis ei ole  ehitusteatis nõutav. (Laudis asendatakse laudisega, eterniit eterniidiga jne)

 

Erisused

Vallavalitsust ei pea teavitama kui ehitatakse või lammutatakse alla 20 m2 ja kuni 5 meetri kõrguseid elamu teenindamiseks vajalikke hooneid. Suuremate hoonete puhul on nõutav esitada ehitisteatis koos ehitusprojektiga.

Kui hoone ehitusalune pind on suurem kui 60 m2, siis tuleb vallavalitsusele esitada ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga.

Üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga varikatuse ehitamiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga (ehitusseadustik lisa 1).

Piirdeaia või värava rajamisel, millega kaasnevad kaevetööd, tuleb esitada ehitisteatis ja ehitusprojekt.

Lahemaa rahvuspargi kaitsealal tuleb juhinduda Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast ning piiranguvööndis tuleb ehitamine kooskõlastada kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet).

 

Hooned peavad olema kantud ehitisregistrisse

Haljala vallas on avastatud hooneid, mis ei ole kantud ehitisregistrisse. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus aga sätestab, et ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned.

Kui hoone on püstitatud enne 01.01.2003 aastat, siis tuleb vallavalitsusele esitada andmete esitamise teatis ning dokumentatsioon, mis tõendab, et hoone on püstitatud enne 01.01.2003 aastat.  Juhul, kui hoone on püstitatud peale 01.01.2003 aastat ja ei ole kantud ehitusregistrisse, siis loetakse hoone ebaseaduslikuks (üle 20 m2). Hoone seadustamiseks tuleb juhinduda praegu kehtivast ehitusseadustikust. Ebaseaduslikult ehitatud ehitise menetlemise eest tuleb tasuda riigilõiv 500 eurot.

Ehitisregistrist ( https://www.ehr.ee/app/esileht?0 ) saab kontrollida, kas kõik kinnistu hooned on kantud registrisse. Ehitusregistrisse kandmata hoonete kohta tuleb esitada vallavalitsusele ehitusteatis või ehitusloa taotlus, ehitusprojekt, korstnapühkimise akt, elektriaudit jm.

Enne 01.01.2003 aastat püstitatud ehitise puhul tuleb esitada andmete esitamise teatis, arhiivimaterjal, katastriplaan (eksplikatsioon) jm.

Ebaseaduslikult ehitatud hoonete mitte seadustamise korral koostab vallavalitsus omanikule ettekirjutuse ning kohustab ebaseaduslikku ehitist siiski seadustama.

 

Tiit Jõgi
Haljala vallavalitsuse järelevalveametnik