Haljala vallavalitsus

Pressiteade

7. november 2023

 

Haljala Vallavalitsus saatis vastuskirja Haridus- ja Teadusministeeriumi pöördumisega, millega ministeerium palus nimetada volitatud esindaja Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelisse kollektiivse töötüli riiklikusse lepitusmenetlusse. Haljala vald on otsustanud volitatud esindajat mitte nimetada ning leiab, et omavalitsustele soovitakse lahendamiseks suunata probleem, mille tekkimise algpõhjused ei tulene omavalitsuste tegevusest.

Haljala vallavanem Anti Puusepp sõnas, et Eesti Haridustöötajate Liidu etteheited on suunatud konkreetselt Vabariigi Valitsuse otsuse suunal, mistõttu jääb arusaamatuks, mida soovib Haridus- ja Teadusministeerium kõigi kohalike omavalitsuste kaasamisega lepitusmenetluses saavutada: „Meile tundub kummalisena, miks senisest praktikast oluliselt suurem kaasamine toimub alles seejärel, kui Eesti Haridustöötajate Liit on pöördunud riikliku lepitaja poole ning õpetajad viivad 10. novembril läbi hoiatusstreigi," sõnas vallavanem.

Eesti Haridustöötajate Liit on oma avaldustes välja toonud, et nende jaoks on probleemiks, et 2024. aasta riigieelarvesse pole kavandatud vahendid soovitud määral õpetajate töötasu alammäära tõusuks ning et koalitsioonipartnerid ei astu samme koalitsioonileppes kokkulepitud eesmärgi - tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgas - täitmiseks.

Haljala Vallavalitsuse hinnangul on arusaamatu, miks Haridus- ja Teadusministeerium soovib kaasata kohalikud omavalitsused lepitusmenetlusse olukorras, kus kohalikud omavalitsused ei ole kutsutud osalema ega ole osalenud läbirääkimistel õpetajate 2024. aasta töötasu alammäära osas. Seda tõendavad nii riigieelarves kavandatud õpetajate palgatõusuks planeeritud vahendid kui ka koalitsioonipartnerite koalitsioonileppe eesmärk – kummagi kokkuleppimises pole kohalikud omavalitsused osalised olnud, kuid Eesti Haridustöötajate Liidu poolt algatatud kollektiivne töötüli puudutab just nimelt neid asjaolusid.

Samuti ei näe Haljala Vallavalitsus, kuidas saaks valla volitatud esindaja lepitusmenetluses aidata kaasa töötüli lahendamisele, kui koalitsioonileppe eesmärkide täitmine ning riigieelarvesse õpetajate palgatõusuks vahendite kavandamine ei kuulu ilmselgelt kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Haljala vallavanema sõnul läheb volitatud esindaja nimetamine ja Haridus- ja Teadusministeeriumi soov leppida kokku pikaajaline plaan õpetajate palga ja töötingimuste osas vastuollu ka kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate seadustega: „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab, et pikaaegseid rahalisi kohustusi saab võtta ainult vallavolikogu, kelle ainupädevusse see küsimus kuulub," selgitas vallavanem ning lisas, et seetõttu jääb arusaamatuks, mida annab kollektiivse töötüli lahendamisele juurde volitatud esindaja nimetamine, kellel pole tegelikkuses mingeid volitusi rahaliste kohustuste võtmiseks.

Haljala Vallavalitsuse hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium näeb kollektiivse töötüli lahendamise perspektiivi olukorras, kus lepitusmenetlusse soovitakse kaasata 79 kohaliku omavalitsuse volitatud esindajad. Haljala Vallavalitsus näeb selles sammus kahjuks tahtmist suunata omavalitsustele lahendamiseks probleem, mille tekkimises ei ole kohalikud omavalitsused osalised olnud.

Haljala Vallavalitsus nõustub, et õpetajate palgatõus on vajalik ning koalitsioonipartnerite poolt koalitsioonilepinguga võetud eesmärk õpetajate palkade tõstmiseks on õige. Samas ei ole õpetajate palkade küsimus kohaliku omavalitsuse jaoks nii lihtne, kui ainult õpetajate töötasu alammäära kokkuleppimine.

Haljala vallavanem Anti Puusepp selgitab, et kohalik omavalitsus annab tööd väga paljudele inimestele, kes kõik panustavad avalike ülesannete täitmisesse, mis on omavalitsusele seadusega pandud: „Palgatõusu ootuses on ka lasteaiaõpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad ja paljud teised, kes panustavad omavalitsuste toimimisse, kuid vahendid palgatõusuks tuleb leida vallaeelarve siseselt," kommenteeris Puusepp ning lisas, et seda kõike tuleb teha piiratud rahaliste vahendite juures ja olukorras, kus lasteaiaõpetajate töötasude riigipoolne toetus ei kasva vajalikul määral ning omavalitsuste tulubaasi ei suurenda riigi poolt.

Haljala Vallavalitsus on alati olnud ja on ka edaspidi valmis läbi rääkima Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste osapooltega õpetajate palga ja töötingimustega seotud küsimustes. „Oleme seda valmis tegema aga käesolevas kirjas nimetatud kollektiivse töötüli lahendamise riikliku lepitusmenetluse väliselt, kuna töötüli põhjustena toodud asjaoludeks ei ole Haljala Vallavalitsuse ega teiste kohalike omavalitsuste konkreetsed otsused või teod," seisab Haljala Vallavalitsuse vastuskirjas Haridus- ja Teadusministeeriumile.

 

Haljala Vallavalitsuse kirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumile on võimalik tutvuda siin.

 

Lisainfo:

Annika Kapp

Haljala valla haridus- ja sotsiaalteenistuse juht

tel 5361 8907

 

Teate edastas:

Kent Kerner

Haljala valla arendus- ja kommunikatsioonijuht

tel 5194 7655

 

 

 

*Fotol uus Haljala koolihoone. Foto: Erki Külanurk