Mida tähendab tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut samas menetluses  ühendav planeering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) püstitamiseks. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri" punkti 4 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks ka tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri" tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepark on mitmest elektrituulikust (s.t vähemalt kahest tuulikust) ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Üksiktuulik ei ole tuulepark ning selle kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ei algatata.

Millal koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse siis, kui ORME asukohti ei ole üldplaneeringus määratud. Kehtivates Haljala ja Vihula valla üldplaneeringutes ei ole määratud tuule- ega päikeseparkide püstitamiseks sobilikke alasid, kuna üldplaneeringute kehtestamise ajal (2003. ja 2010. aastal) puudus teave nende rajamise vajadusest. Hetkel koostatavas Haljala valla üldplaneeringus on kokku lepitud mitte määrata tuuleparkide asukohti, mistõttu lahendatakse tuuleparkide püstitamise võimalikkuse kaalumine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetluses. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH algatamiseks esitab planeeringust huvitatud isik kohalikule omavalitsusele taotluse.

Milline on kohaliku omavalitsuse roll eriplaneeringu koostamisel?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH algatab, asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande võtab vastu ning eriplaneeringu kehtestab vallavolikogu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohalik omavalitsus, kelle ülesanneteks on planeeringu koostamise korraldamine, planeeringu koostamise tellimine ning planeeringu koostamise käigus menetlustoimingute tegemine. Sellest tulenevalt korraldab vallavalitsus riigihankemenetlused eriplaneeringu koostaja ja asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviija leidmiseks. Samuti korraldab vallavalitsus planeerimismenetlust, mis on pikk ja avalik protsess. Planeerimisalase tegevuse korraldaja teavitab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt, kaasab menetlusse piisavalt ning korraldab planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

Kohalik omavalitsus ei ole kavandatavate tuuleparkide rajaja. Tuuleparke püstitavad planeeringust huvitatud isikud ehk arendajad.

Mida tähendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamine?

Lühidalt öeldes võib planeeringu algatamise kohta öelda, et see tähistab planeeringumenetluse algust. Kui huvitatud isik esitab valda planeeringu algatamise taotluse, siis sellele järgneb taotluse menetlemine ning alles peale vallavolikogu poolt eriplaneeringu algatamist saame rääkida planeerimismenetluse algusest.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH algatamise otsuses märgitakse planeeringu koostamise eesmärk, algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir, kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus ning algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk on valida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded (detailse lahenduse koostamine). Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja -piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, kohalikest huvidest ja väärtustest, tuulepargi püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta tuuleparkide püstitamiseks sobivate alade valikul.

Asukoha eelvalik planeerimisseaduse mõistes on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Vahel on planeeringu algatamise taotlusele lisatud arendaja poolne visioon tuulikute potentsiaalsetest asukohtadest planeeringualal.  See aga ei tähenda, et arendaja esialgne nägemus kehtestatakse. Samuti ei tähenda eriplaneeringu algatamine selle kindlat kehtestamist.

Pärast eriplaneeringu ja KSH algatamist algab asukoha eelvaliku etapp, mille puhul koostatakse esmalt planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm ning seejärel eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruanne. Näiteks on Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõjude hindamise, sh KSH programmis selgitatud sobivusanalüüsiga välja esialgsed uuringualad. Nendele uuringualadele on tellitud täiendavalt linnustiku ja nahkhiirte uuringud, mille tulemusena tuuleparkide uuringualad, kas vähenevad või kaovad. Täpne tuulikute arv uuringualade sees selgub planeeringumenetluse ja KSH läbiviimise tulemusena.

Tuuleparkide eriplaneeringute puhul määratakse planeeringuala algselt suurem, et oleks võimalik selle sees kaaluda tuuleparkide võimalikke asukohti ning mahutada ära ka tuuleparkidega seonduv taristu (näiteks alajaamad, liitumispunktid, elektri- ja sidevõrgud, juurdepääsuteed).

Eriplaneeringu algatamise etapis ei ole veel mõjude hindamise tulemusi ega ole teada, kuhu ja milliste parameetritega tuulikuid on võimalik rajada. Planeeringulahendus kujuneb järgnevate menetlusetappide käigus.

Mida tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ajal tehakse?

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine toimub PlanS 7. peatüki alusel.

Planeerimismenetluse jooksul tehakse koostööd asjaomaste valitsusasutustega, kaasatakse menetlusse isikud, kelle õigusi (näiteks 2 km uuringuala mõjualasse jäävad isikud) või huve (näiteks kohalikud ettevõtjad ja külaseltsid) võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning Maa- ja Ruumiamet.

Planeerimismenetluse etapid sisaldavad PlanS-is nõutud teavitustegevusi, uuringute ja analüüside koostamist, valda saadetud arvamuskirjadele vastamist. Lisaks planeerimisseaduses ettenähtule korraldab kohalik omavalitsus avalikkusele täiendavaid infopäevi ja arutelusid.

Enne kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamist esitatakse planeering heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kes kontrollib planeeringu ja KSH menetluse vastavust õigusaktidele ja maakonnaplaneeringule. Kohalik omavalitsus saadab ametile tutvumiseks eriplaneeringu menetlusdokumendid. See tähendab, et õigusaktidele mitte vastavat eriplaneeringut ei ole võimalik kehtestada.

Kuidas kujuneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lahendus?

Planeeringulahendus kujuneb planeerimisseaduses toodud menetlusetappide jooksul. Planeeringulahenduse kujunemist mõjutavad koostatavate uuringute läbiviimine, mõjude hindamine, sh KSH läbiviimine, menetluse jooksul planeeringu koostamise korraldajale saadetud arvamused, koostöötegijate ja kaasatavate saadetud kooskõlastused ja arvamused, planeeringu avalike väljapanekute tulemused ning ka arutelud kohalike elanikega.

Arendajate poolt algselt prognoositud tuulikute arv planeeringumenetluse jooksul väheneb. Näiteks saab tuua Alutaguse valla tuuleenergia eriplaneeringu menetluse, kus kaheksast planeeringus analüüsitud potentsiaalsest tuulepargi alast sobis tuulikute paigaldamiseks vaid üks (teistest tuulepargi aladest loobuti).

Huvitatud isikud võivad olla teinud enne eriplaneeringu algatamise taotluse esitamist potentsiaalsel planeeringualal eeltööd: analüüsinud piirkonda, rääkinud läbi maaomanikega ning kujundanud oma esialgse visiooni, millisena näeksid nemad potentsiaalset planeeringulahendust. Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH algatamist alustavad vallavalitsuse korraldatud riigihankega leitud planeeringu koostaja ja mõjude hindaja selle protsessiga sisuliselt otsast peale.

Kes katab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja mõjude, sh KSH hindamise kulud?

Vastavalt PlanS § 4 lõikele 2¹ kannavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sh KSH hindamise (ka uuringute läbiviimisega) kulud huvitatud isikud ehk arendajad. Kohalik omavalitsus sõlmib nendega vastavad lepingud, kus muuhulgas on sätestatud ka tingimus, et planeeringu koostamisega seotud kulude katmine ei anna huvitatud isikutele õigustatud ootust kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamiseks.

Kas on tuua mõni näide planeeringumenetlusest, kus kaasamise tulemusel jõuti esialgsest lahendusest lõpuks teistsuguse planeeringulahenduseni?

Eisma külas Kunnari-Madise kinnistu detailplaneeringu koostamise menetlus kestis pea 2 aastat.   Detailplaneeringuga määrati ehitusõigus elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Tegemist on kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetluse raames koostati mitmeid planeeringulahenduse variante. Kui detailplaneering saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeeringu koostamise osapooltele, siis laekus mitu arvamuskirja, millega tuleks planeeringu koostamisel arvestada. Kohalik omavalitsus vastas laekunud arvamustele kirjalikult ning tegi eelnevalt ka arvamuste esitajatega koosoleku. Selle tulemusena korrigeeriti planeeringulahendust selliseks, mis oleks kõikidele vastuvõetav. Detailplaneering kehtestati 2024. aasta sügisel ja seda ei vaidlustatud. Järelikult leiti kõikidele osapooltele sobiv planeeringulahendus.

 

Küsimustele vastasid Haljala vallavalitsuse eriplaneeringu projektijuht Eve Ojala-Bakradze ja ehitus- ja keskkonnateenistuse juht Janika Merisalu.