« Tagasi

Haljala vald on esimene kogukondade ühendvald Eestis

 

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas tänavu jaanuari lõpus teist aastat külavanemate foorumi, kus sel korral meie vallavolikogu esimees Vello Väinsalu käis rääkimas, kuidas oleme Haljalas korraldanud kogukonnapoliitikaga seonduva.

Miks vallavolikogu esimees Pärnus käis ja mida meie kogukognna poliitikas nii erilist on?

Väinsalu märkis, et uuest Haljala vallast on saamas Eesti esimene kogukondade ehk kantide ühendvald ja meie kogemustest selles valdkonnas käis ta ka Pärnus külavanemate foorumil rääkimas.

 

37 külavanemat

„Valla kümne erineva kandi iseotsustamine ja tegutsemine tugineb eelkõige nende tugevale identeedile, nii nagu ka suuremate õiguste ja võimaluste andmine loodavatele kogukondadele ehk kantidele," leidis Väinsalu. „Igas kandis on selgelt väljakujunenud keskused, mis iseloomustavad seda piirkonda ka vallast kaugel väljaspool, olgu nendeks siis Võsu, Käsmu, Haljala või Karepa kant, kõigist ülejäänutest rääkimata. Üldjuhul on igas kandis ka tegus külaselts ja tegutsevad toimekad külavanemad."

Vallavolikogu esimees tõi esile, et hetkel meil on 37 küla- ja alevikuvanemat ning valla 74 külast ja alevikust on oma vanem 46 külal ja alevikul, seda olukorras, kus Haljala valla küla- ja alevikuvanemate statuudi vastuvõtmisest on möödas vähem kui aasta.

„Paljud neist on küll juba varasemast ajast, kuid päris mitmed on valitud alles hiljuti ja juba märtsikuus on kavandatud Haljala alevikuvanema valimised," ütles ta. „ Selgituseks siinjuures, et väiksemate külade puhul on üks külavanem mitme küla peale. Tänaseks on ilmnenud ka statuudi esimesed puudused ehk lastehaigused, mis tuleks lähemal ajal muutmiseks ette võtta.  Igasuguseid regulatsioone peaks olema võimalikult vähe ja see, mis kirja saab pandud, peab olema selge ja üheselt mõistetav."

 

Külavanemad ja kandikogud

„Uute külavanemate valimine on üks esimene suur samm küla- ja kandirahva aktiveerimiseks ja tegusa kandikogu moodustamiseks," jätkas ta. „Ideaalis võiks olla, et ühe piirkonna kandikogu moodustavadki selle kandi külavanemad.  Samas, seda võib teha ka nii nagu on otsustanud Karepa kandi rahvas, kus kandikogusse kuuluvad valdavalt kandi aktiivsed inimesed, kes ilmtingimata ei ole ise just külavanemad."

„Kandikogu saab olla tõsiseks ja arvestatavaks partneriks vallale ning legaalseks ja arvestatavaks kandi arvamuse esindajaks."

Tugevad kogukonnad on Väinsalu sõnul ka tagatiseks selle vastu, et kõik valla investeeringud ei läheks vaid ühe piirkonna või mingi väikese seltskonnaga seotud arenguteks ning, et kõik kandid oleksid võrdselt koheldud. 

„Kui päevakorras on valla poolt mõne väga suure investeeringu kavandamine, siis peab olema võimalus kõigil kantidel selles kaasa rääkida, et see ikka kõigi valla elanike jaoks kasu tooks," leidis ta.

„Kantide iseolemist ja piirkondlikku identiteeti kirjeldades tekib paratamatult paralleelide otsimine ühiskondadest, kus see on juba riiklikult korraldatud.  Näiteks Šveits, kus kantonitel - kõlab nagu kant- on iseseisvate piirkondadena väga suur otsustusõigus.  Siinjuures oleks meie valla mudel nagu miniatuurne Šveits, mille suunas poleks sugugi paha liikuda.  Igas mõttes."

 

Katrin Kivi