« Tagasi

Käsmu küla kasvab ja õitseb

Maikuus valiti Käsmu külale uus külavanem, Eduard Vainu. Käisime Haljala Valla Sõnumid toimetusega Vainul külas ja uurisime, kuidas Käsmus elatakse?

Käsmu on Haljala vallas ainuke piirkond, kus küla- ja kandipiir langevad ühte, nii on kolmandat kuud külavanema positsoonil toimetav Vainu ühtlasi ka kandivanem. Kandikogus on aga lisaks talle veel 4 liiget: Herman Kelomees, Heino Laanemets, Virge Ong ja Mari-Liis Vohli.

 

Aasta küla valmised

„Meil läheb paremini kui alguses oskasin oodata," vastas vastne külavanem küsimusele, kuidas läheb. „Tegemist jagub ja üht-teist on juba ka tehtud. Näiteks tegime Käsmule reklaamvideo aasta küla valimisteks."

Need, kes ei tea, siis Käsmu osales tänavu koos paljude teiste küladega aasta küla valimistel. Rahvahääletuse tulemusena jäi Käsmu teisele kohale, samuti toodi koju zürii poolt välja antud "Aasta Küla 2019 maaeluvõrgustiku eriauhind läbimõeldud arenguvisiooni ja jätkusuutliku tuleviku planeerimise oskuse eest.

„Mis veel? Bussipeatus on saanud värskema ilme," jätkas Vainu. „Tegime bussijaama projektis muudatusi, sest algsele plaanile olid külaelanikud vastu."

Eduard Vainu selgitas, et algselt oli plaan teha ligi üheksa meetrit kõrge hoone, mille esimene korrus toimiks bussiootepaviljonina, viimane korrus aga vaateplatvormina.

 „Kohalikele see plaan ei meeldinud, nad leidsid, et nende privaatsus saab kannatada," märkis külavanem. „Saatsime drooni üheksa meetri kõrgusele, tegime 360 panoraamülesvõtte, ja pidime tõdema, et külaelanikel oli õigus. Seega otsustasime hoopis ehitada bussiparkla bussijaama juurde."

„Selleks on meil olemas juba ka ehitusluba. Parkla eesmärk on muuta meie peatänav turvalisemaks, siis ei pea bussid enam poolteist kilomeetrit tagurdama, vaid saavad kasutada parklat."

 

Kaugemad plaanid

Millised suuremad plaanid ootavad teostamist? „Kõige rohkem tahaksime sadamat ehitada," tunnistas külavanem. „Praegu on see unistus pausi peale pandud. Projekt anti ju kohtusse ja küsiti esialgset õiguskaitset, mida aga kohus ei andnud. See tähendab seda, et teoreetiliselt saame projektiga edasi minna, ka vald tegeleb sellega teemaga, aga kõik võtab aega."

„Küla lõpus vana jaanitule plats, mis on amortiseerunud," jätkas ta plaanide loetlemist. „See plats praegu seisab, vaid kord aastas kasutab Viru Folk seda metsalavana. Selle pealt tekkis meil mõte, et peaks ala korda tegema ja kasutusele võtma. Korraldame jaanitulesid sadamas, mis on ka väga tore, aga tunneme, et see jääb külale kitsaks."

Vainu rääkis, et loodab jaaniplatsi projektiga valmis saada oma ametiaja lõpuks. Esimese hooga planeeritakse sinna ehitada lava, külakiik ja tänavavalgustus.

 

Käsmu küla on inimesi täis

Aastaringselt elab Käsmus 162 inimest. Eduard Vainu arvas, et kui lugeda elanikke näiteks 15. jaanuaril, siis on kohapeal 80-90 inimest, samas kui tulla 15. juulil, siis võib külast leida koguni tuhatkond inimest.

Vana kapteniküla on olnud turistide seas populaarne läbi aegade, niisamuti pole käsmukatel vaja muret tunda, et küla elanikest tühjaks jääb.

„Jah, küla on meil täis," tunnistas Vainu. „Ega krunte ja ruumi ju juurde ei teki. Mõned kohad muidugi on, ja neid ka küsitakse. Isegi minu külavanemaks olemise ajal on juba küsitud. Seega, kui kellelgi on soov, siis võib minuga ühendust võtta, jagan infot, millised võimalused parasjagu on Käsmu kodu rajamiseks või kinnisvara soetamiseks."

Käsmu külavanem märkis uhkusega, et Käsmuga on seotud palju häid inimesi, ja neid tuleb muudkui juurde. „Meie juurde tulevad sellised inimesed, kelle nimel nii mõnigi küla oleks valmis tegema tohutuid pingutusi. Viimati näiteks rääkisin ühe härraga, kes tegeleb taastuvenergia tootmisega, päikese – ja laineenergia jaamadega. See on niivõrd fantastiline, et ta tunneb Käsmu vastu huvi."

„Siinkohal sooviksime omalt poolt tänada kõiki tublisid ja tegusaid inimesi, kes ühisalgatuse raames või omal initsiatiivil aitavad, parandavad ja arendavad külaelu. Nendeta ei oleks Käsmu nägu nii ilus nagu ta täna on, aitäh!"

 

Suured ja väikesed mured

„Nagu külas ikka, nii on ka meil nii väikesemaid kui suuremaid muresid," rääkis Vainu. „Inimese jaoks võib probleem olla see, kui naaber niidab pühapäeva hommikul muru, või kui kajakas pikeerib rannasjalutajaid -  pseudoprobleeme, aga on ka probleeme, millega tuleb tegeleda ja millega tegelemiseks peab üksjagu inimesi appi kutsuma."

Vainu leiab, et suurimaks murekohaks on tema jaoks mereohutus. Ta ise on aastaid purjetamisega tegelenud ning on ka Käsmu vabatahtliku merepääste liige.

„Mereliiklus on Käsmu lahes väga tihe," rääkis külavanem. „Kui midagi peaks juhtuma, ja on ka juhtunud, siis praegu puudub meil reaalne võimekus merd turvata. Möödunud aastal juhtus õnnetus, näiteks viis aastat tagasi oli üsna tõsine intsident. Kõigile neile on siiani reageerinud pealtnägijad."

„Selle olukorra lahendamiseks oleme juba astunud väga konkreetseid samme," jätkas ta. „Lõime oma merepääste ühingu. Saime üle võtta väga palju liikmeid teiselt merepääste organisatsioonilt, kelle väga hästi koolitatud töötajad lahkusid. Meil on meeskonnas üks vabariigi parimaid merepääste koolitajaid Robert Aasta, endine külavanem, kes on meid väga palju aidanud."

„Käimas on väike korjandus, et saada kokku vajalik omafinatseeringu, kavatseme osta merepääste ülikonnad, mis on väga kallid. 1500 euro ringis on puudu veel. Usun, et saame vajamineva raha kokku ja varustuse soetatud. Siis saame harjutada ja vajadusel juba oma paadiga reageerida - me pole paljad nagu püksinööbid."

 

Väljatõste:

Eduard Vainu: „Palume kõigil, kes soovivad ja saavad panustada mereturvalisuse suurendamiseks Käsmu lahe piirkonnas, teha annetuse MTÜ Käsmu Lahe Merepääste arvele EE052200221069253208 (Swedbank) Oleme teie toetuse eest väga tänulikud!"

Tekst ja foto Katrin Kivi