Maakonna liikuvusuuring

14.10.21

Valminud on Lääne-Virumaa liikuvusuuring. Uuringu tulemused on aluseks avaliku ruumi, liikuvusteenuste ja säästvate liikumisviiside arendamisele Haljala vallas ja Lääne-Viru maakonnas. Haljala valla elanikel oli võimalik vastata küsimustikule liikuvusuuringu teemal, saadud andmeid on kasutatud järelduste tegemisel.

Küsimustik oli mõeldud vallaelanikele igapäevaste liikumisviiside ja nendega seotud probleemide edastamiseks. Vastused on olulised üldplaneeringu koostamisel ja ühistranspordi paremaks korraldamiseks ning võimalike kitsaskohtade kaardistamiseks.

Uuringu viisid läbi 2020.-2021. aastal Tallinna Tehnikaülikooli Logistika ja Transpordi teaduskeskuse uurimisrühm koostöös Linnalabori, InPhysica ja SEI Tallinna ekspertidega. Töö raportis toodi välja alltoodud peamised järeldused.

  • Uuringu vastajate elukohad asuvad peamiselt hajaasustuses ja maapiirkondades, mistõttu on autokasutusel suur roll igapäevastes liikumistes nii tööle, kooli, poodi kui vaba aja veetmisel.
  • Lähiaastatel suureneb eakamate elanike osakaal, mistõttu muutub olulisemaks teenuste ligipääsetavus ja ühistranspordi korralduse parem
  • koordineerimine nõudepõhiste lahendustega.
  • Uuringus osalenud valdade elanikud on valmis uute liikuvusteenuste (nõudetransport, sõidujagamine, lühirent) kasutamiseks, juhul kui nende maksumus (kuni 50 eurot kuus) on soodsam isikliku auto kasutamisest;
  • Ida-suunalise raudteeliikluse teekonnal Tapa-Rakvere-Jõhvi-Narva arengusse tuleb enam panustada veeremi sageduse kui mitmekesisuse osas, et tõsta rongide konkurentsivõimet bussiliiklusega.
  • Nõudlus ida-suunalise raudteeliikluse järele on olnud viimastel aastatel kasvav ja elanike liikumiste põhjal on näha, et vaja on ka Kunda-Rakvere liini.
  • Lääne-Virumaa ühistranspordi ühendused naabermaakondadega sõltuvad ühistranspordikeskuste struktuurist. Harjumaaga on kaugliinide kui kohalike liinide ühendus väga hea, sest ollakse Põhja ühistranspordikeskuse liinivõrgus.
  • Kui Ida-Virumaa ja Jõgevamaaga on ühendused rahuldavad, siis Järvamaaga on ühistranspordiühendused harvad ja vajaksid nii töörände kui erasõitude parandamiseks edasist arendamist.
  • Uuringus osalenud ettevõtete töötajad liiguvad peamiselt isiklike autode või töökoha organiseeritud transpordiga. Kuid töötajad sooviksid rohkem rattateede ühendamist ettevõtetega ja tööandjad sooviksid ühistranspordivõrgu ühendamist keskuste ja ettevõtluspiirkondade vahel.
  • Töötajatele isikliku auto kulud on peamiselt 300€ ja 500€ kuus.
  • Kulutused ühistranspordile kuus on 50€ ümber.
  • Autokasutuse hüvitised on kuni 50 eurot või üle paarisaja euro kuus.

 

 

Töögrupp tegi Haljala vallale uuringu tulemuste põhjal ettepanekuid ja soovitusi:

  • Kasutada rohkem kiirete bussiühenduste võimalusi nii Tallinna kui Ida-Virumaa suunas.
  • Ehitada hästi ühendatud ümberistumise bussi- ja rongi sõlmpeatusi, kuhu on võimalik jätta nii autosid, rattaid kui ka kergpakke ja lühirendisõidukeid (rendiratas, - auto, pakiautomaat, laadimisjaam).
  • Parandada kergliikluse ja ühistranspordi ühendusi valla tööpiirkondade ja elukohtade vahel.
  • Rohkem koostööd Põhja-ÜTK, vedajate ja tööandjatega ühistranspordi kasutuse suurendamiseks.
  • Hajaasustuses autoliikluse vajadustega arvestades järgida liiklusohutuse põhimõtteid väärtusliku ja turvalise liikumiskeskkonna tagamiseks.
  • Asulates ja nende sissesõitudel liikluse rahustamine elukeskkonna parandamiseks ja rannikuäärsetel teedel turismi soodustamiseks.
  • Haljala valla turismisihtkohtade ja asulate vahel jalgsi ja rattaga liikumiste soodustamine.

 

Uuringu tellis ning projekti juhtis naabervald Viru-Nigula vald, partneritena osalesid Haljala, Rakvere, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja vallad. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus", omafinantseeringu osa projektis katsid uuringus osalevad partnerid võrdsetes osades oma eelarvetest.

Toimetaja: KENT KERNER