Varade publitseerija

KUI RELVAD VAIKISID

 

100 aasta eest lõppes Eesti Vabadussõda

1919. aasta detsembriks oli Eesti Vabariigi heitlus oma eluõiguse eest kestnud juba aasta. Tartus olid alanud rahukõnelused Nõukogude Venemaaga, samal ajal käisid Narva rindel viimased ägedad lahingud. Vaenlase taktika oli ilmne: suruda sõjalise jõuga Eestile peale endale sobivad rahutingimused; muuhulgas nägi venelaste piirikava Eesti-Vene tulevase piirina Kunda-Rannapungerja joont, teisisõnu tähendanuks see Virumaa idaosa loovutamist. Eesti vägede vastupidavusest Narva all sõltus palju.

Me pidasime vastu ja vana-aasta õhtuks punase Venemaa jõud rauges. 31. detsembri õhtul kell 19.45 sõlmiti Tartus relvarahu, mis jõustus juba uuel, 1920. aastal, 3. jaanuaril kell 10.30 ennelõunal. Sellest hetkest lõppes tulevahetus kogu rinde ulatuses. 402 päeva kestnud ränkraske Vabadussõda oli lõppenud. Ehkki lõpliku rahulepinguni läks aega veel tervelt kuu – see kirjutati Tartus alla 2. veebruaril –, oli Eesti riigi püsimajäämine nüüd otsustatud.

Ent sel võitlusel oli oma hind. Praegu teada olevatel andmetel hukkus Eesti iseseisvuse eest 6127 inimest – nende seas nii sõjaväljal langenud kui hiljem haavadesse, samuti haigustesse surnud ning punase terrori ohvrid. Haavata sai üle 12 000 sõjamehe.

Vereohver tuli maksta ka meie kodukohal. Haljala kihelkonna valdadest (Haljala, Aaspere, Varangu ja Vihula vallast) langes Vabadussõjas 28 meest, kelle nimed leiame 1930.a. avatud ning 1989.a. taastatud Vabadussõja mälestussambalt Haljala kalmistul. Vanim meestest, Anton Teinbas, oli hukkudes 36-aastane; noorim, Robert Veervald, vaevalt 18… Ent Eesti eest ei valatud üksnes eesti verd – Narva all jättis oma elu viimase Varangu mõisniku poeg Otto von Lueder.

Palmse vald, mis hõlmas ka Käsmu, Võsu, ja Sagadi ümbruse, püstitas oma kangelastele mälestussamba Ilumäe kabeli ette juba 1924.a. Tahvlilt leiame 8 Palmse valla mehe nime. Muidugi jagasid nii Haljala kui Ilumäe sammas järgnenud okupatsiooniaastail teiste omasuguste saatust, ent kui Ilumäe mälestussammas 23. oktoobril 1988.a. suurima pidulikkusega ja 1300 inimese osavõtul taasavati, oli ta seesugune Virumaal esimene. Haljalas jõuti suursündmuseni 4 kuud hiljem, 24. veebruaril 1989.a.

1920. aastatel sai noores Eesti Vabariigis alguse kaunis tava mälestada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas langenuid. Sel kellaajal katkestasid kõik tehased, ettevõtted, koolid ning muud asutused minutiliseks mälestushetkeks ja leinaseisakuks töö, helisesid kirikukellad kõikjal üle Eesti. 1990. aastatel püüti seda tänuväärset tava taaselustada, paraku tulutult – aeg oli viinud meid toonastest võitlustest juba liiga kaugele.

Ent tehkem seda siiski nüüd, mil möödub 100 aastat Vabadussõja lõpust. 3. jaanuaril 2020 kell 10.30 helisevad kirikukellad Haljalas ja Ilumäel, asetame küünlad ja pärjad Vabadussõja ausammaste jalamile, kuulame päevakohaseid mõtisklusi ning meenutame neid mehi-naisi, tänu kellele oleme saanud alustada teist sajandit vabas Eestis. Olete kõik oodatud!

Egon Mets

 

Fotol: Soome vabatahtlikud vabastatud Narvas 1919.a. jaanuaris. Ka meie kodukoha, Haljala ja Võsu-kandi vabastasid just soomlased.