Rahandusministeeriumi teatab:

Vabariigi Valitsus andis heakskiidu riigihalduse ministri ettepanekule toetada elektrienergia hinnatõusu mõjude leevendamiseks vähemkindlustatud peresid. Omavalitsuste kaudu hüvitatakse peredele esialgu septembrist märtsini 80% elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusust.

„Kaalusime erinevaid energiahinna tõusu leevendamise võimalusi ning lauale jäi toetus vähemkindlustatud leibkondadele kui kõige haavatavamale sihtrühmale," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetame peresid pikemaajalist keskmist hinnataset ületavate arvete tasumisel, et niigi keerulisel koroonaviiruse leviku ajal nende perede koormus ei kasvaks."

Ministri sõnul hakkab hüvitise taotlemine toimuma kohaliku omavalitsuse kaudu eeldatavasti detsembrist ja tagasiulatuvalt. „Palume omavalitsused toetuste andmisel appi, sest nemad teavad oma inimesi ja peresid kõige paremini. Arusaadavalt siin omavalitsuste töökoormus kasvab, hüvitame omalt poolt linnadele ja valdadele toetuse andmisega kaasnevad kulud," kinnitas Aab.

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi hinnangul tuleb panustada rohepöördesse, kuid olla valmis kompenseerima pretsedenditut hinnatõusu. „Hüvitis kaetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside ehk CO2 lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu osast, mis ületab varem prognoositut. Käesoleva aasta suveprognoosi kohaselt saab rahaline maht olema suurusjärgus kuni 37 miljonit eurot, mis peaks olema lähikuudeks piisav, et energiaarvete hinnatõusu kulusid katta," selgitas keskkonnaminister.

"Lisaks ajutistele leevendusmeetmetele tuleb märkimisväärselt panustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomisesse, et hoida tulevikus energiahindu stabiilsena," märkis Mölder.

Hüvitise sihtrühmaks on leibkonnad, kelle netosissetulekud on allpool suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piiri arvestatakse pere ühe inimese kohta 673 € kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Nii on näiteks kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega pere suhtelise vaesuse piiriks arvestatud 1413 eurot.

Seega saavad esialgsel hinnangul hüvitist taotleda kuni 70 000 peret, kellele hüvitatakse suurem osa elektri, gaasi või toasooja hinnatõusust. Hüvitise arvutamisel on aluseks võetud ühikuhinnad elektril alates 60 €/MWh (6 s/kWh), gaasil 30 €/MWh (3 s/kWh) ning kaugküttel alates 65 €/MWh (6,5 s/kWh). Kuna enamike tarbijate energiaarvetel ei ole hindu komponentide lõikes välja toodud, lähtutakse kõigi taotlejate puhul hüvitamisel energiaarvetel toodud kogumaksumusest, mis sisaldab ka käibemaksu, taastuvenergia tasusid, aktsiise ja võrgutasusid. Nii hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Olenevalt energiatariifidest, taotluste arvust ning eraldatud hüvitiste mahust, otsustatakse 2022. aasta veebruaris selleks ajaks selgunud andmete alusel, kas hüvitamist on võimalik jätkata ka aprillis-mais.

Hüvitamise täpsemad tingimused sätestatakse riigihalduse ministri määrusega, mis on juba väljatöötamisel. Omavalitsused peavad toetuse andmiseks omakorda vastu võtma vastavad korrad. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad sihtrühma kuuluvad pered hüvitist taotlema hakata detsembrikuust ja tagasiulatuvalt ka sügiskuid arvestades.

Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hinnatõusu mõjude leevendamiseks paralleelselt välja töötanud meetme elektri võrgutasu hüvitamiseks 50% ulatuses kõigile, sh kodutarbijatele. Hüvitis kajastub elektriarvetel oktoobrist märtsikuuni võrguteenuse poole väiksema maksumusena.

 

Rahandusministeeriumi veebilehekülg