« Tagasi

Virumaa Muuseumid SA tegevjuht: minu töö on alati olnud ka minu hobi

Aastal 2002 Rakvere linna, Eesti riigi ja toonase Vihula valla poolt asutatud SA Virumaa Muuseumid pikaaegse juhi Ants Leemetsa jälgedesse astus tänavu märtsis Viljar Vissel.

Siinkohal on hea võimalus Haljala valla elanikele üle rääkida ja meelde tuletada, mis asutus on SA Virumaa Muuseumid ja tutvustada selle väärika asutuse uut juhti – on ju Haljala vald ühe asutaja õigusjärglane.

„Virumaa Muuseumid on nagu kaheksajalg – kaheksa filiaali", tutvustas sihtasutuse uus juht Viljar Vissel. Pooled neist objektidest asuvad Haljala vallas: Palmse mõis, Toolse linnus, Sagritsa muuseum - Kalame talu Karepal ja Altja kõrts koos paadikuuridega. Neile lisanduvad Rakvere linnus, Eesti Politseimuuseum, Rakvere Linnakodaniku majamuuseum ja Rehbinderi maja.

 

Kes on Viljar Vissel?

„Olen võrokene, kes tuli Virumaale," rääkis Vissel, kes praegu elab küll Tallinnas, kuid ei välista ka Rakverre kolimist. „Praegu sõidan tööle ja koju valdavalt rongiga – sõidu aeg on mõnus puhver, mil saan päeva sisse elada. Kui tunnen, et teekond hakkab väsitama, siis võib-olla maandungi kunagi Rakverre. Olen armunud Pikka tänavasse, kus maja teise järel väga võluvad."

„Olen töötanud Muinsuskaitseametis, SA Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuses Kanut. Kanut tegeleb kunsti ja mööbli restaureerimisega, olin seal osakonnajuhataja," tutvustas ta oma varajasemaid tegemisi. „Minu töö on alati olnud minu hobi, seega pole ma pidanud kunagi tegema midagi, mis mulle ei meeldi"

SA Virumaa Muuseumid oli Viljar Visselile juba enne kandideerimist tuttav asutus.

„Tegin Kultuuriministeeriumiga koostöös muuseumitele järelevalvet," selgitas ta. „Seetõttu olen kursis nii kogudega kui muuseumi endaga. Teadsin, mis siin toimub ja kuidas organisatsioon on üles ehitatud. Tänu sellele oli mul kandideerides palju lihtsam uksest sisse astuda."

Millised plaanid?

„Minu peamine juhtmõte seisneb selles, et see, mis toimib ja töötab hästi ehk pakub külastajatele naudingut ja on atraktiivne, ja ka muuseumile on sellest tulu, mis on samuti vajalik osa, siis seda tuleb hoida ja edasi arendada. Kui aga midagi tahab järele aitamist, siis tuleb midagi uut juurde mõelda."

Virumaa Muuseumid uus juht tõi välja kolm suuremat eesmärki.

„Haljala vallas asub Toolse linnus, mis on maailmamastaabis oluline punkt, sest seal asub kõige põhjapoolsem ordulinnus. Tegemist on pea ainukese romantilise varemega, mida pole veel üritatud katustada ja üles ehitada. Näiteks Rakvere, Padise,  Vastseliina– inimese jaoks üritatakse objekti teha käimiskõlblikuks ja kohapeal füüsiliselt näidata ajalugu. Toolsega on meil aga selline mõte, et loome hoopis 3D lahenduse - toimub lavastuslik mäng: paned 3D prillid ette ja valid puldist näiteks perioodi, mil linnust ehitati, või perioodi, mil see hävitati, või 19. sajandi. Nii saab kõik ajajärgud virtuaalselt läbi käia."

„Usun, et see võiks tekitada suurt elevust ja huvi. Väärtust lisab veel see, et sa ei pruugi olla prillidega kohapeal, vaid hoopis Kanadas või Austraalias – laed vastava programmi oma arvutisse ja saad kogemuse omas keskkonnas. Selline lahendus annab neile inimestele, kellel pole nii palju piltlikku ettekujutusvõimet, võimaluse saada aimu, milline kõik oli.  Need, kes pärandiga tegelevad, mina kaasa arvatud, suudavad lagunenud varemeparki vaadates näha vaimusilmas, milline objekt oli siis, kui see ehitati."

Visseli sõnul laieneb 3D idee ka Palmse mõisa, Linnakodaniku majja ja isegi Rakvere linnusesse.

Aga millal? „Minu vanaema ütles ikka, et elu pole peaproov, tuleb kohe kõigega tegeleda ehk, et 3D idee teostus on järgmise aasta teema – läheneme uljalt igale taotlusvoorule, kust on võimalik finantsi saada."

Teine suur idee on seotud Palmse mõisaga. Nimelt on Visselil plaan sellest välja kujundada Balti-Saksa keskus.

„Palmse on Eesti üks uhkemaid mõisaid. See on hea majakas, tõstame seda veel kõrgemale. Avatus kohalikule kogukonnale ja turistidele muidugi säilib, Balti-Saksa keskuse loomisega soovime, et lisaks olemasolevale ajalugu populariseerivale kuvandile tekiks mõisa juurde ka akadeemiline pool."

„Keskust loome koostöös rüütelkonna ja Mustpeade vennaskonnaga. Tegemist oleks majakaga Balti riikides, mis keskendub Eestimaa, Saaremaa, Liivimaa baltlastele. Rüütelkonna peamees parun von Hahn on väga vaimustatud mõttest, et koostöö viia sellisele tasemele, et mitte ainult ei oodata abi, vaid koostöö oleks kahesuunaline tee. Meie aitame mõtestada ajalugu eestlaste poole pealt ja nemad lisanduvad oma arhiivide ja kogu üle jäänud teadmisega sinna juurde"

Viljar Vissel rääkis, et juba oktoobris toimub Alexander von der Pahleni 200 juubelikonverents. Üks esinejatest on von der Pahleni järglane, kes räägib perekonna vaatevinklist, milline oli Alexander von der Pahlen ja milline on tema jälg perekonna mälus."

„Proovime need kaks poolt kokku viia. Siiani pole keegi sellega veel täiel määral hakkama saanud. Seda on üritatud, kuid lõpptulemuseni pole jõutud, dialoogi kahe poole vahel pole tekkinud."

Vissel rõhutas, et baltisaksa kogukond ei puuduta ainult aadlikke ja tegemist on oluliselt laiema seltskonnaga. „Rakveres oli väga suur baltisaksa kogukond - arstid, kaupmehed, õpetajad, pastorid - kes ei olnud aadli tiitli kandjad."

Kolmas suur eesmärk on seotud Rakvere linnavalitsuse endise hoonega, täna tuntud kui Rehbinderi maja, kus on näitusepinnad.

"Sinna tuleb Eesti ajaloolise mööbli muuseum, mis hõlmab perioodi keskajast kuni esimese vabariigini – praegu on see osa ajaloost katmata. Ka see projekt on järgmise aasta teema, kuid eeltööd selleks on tehtud. Rehbinderi majja tuleb ka Virumaa ajaloost püsiekspositsioon – esemed, digitaalne materjal. Ekspositsioon saab olema nii akadeemiline kui ka mänguline – et kõigil oleks huvitav.