30. juulil olid huvilised oodatud Karepa rahvamaja kaminasaali Raul Vaiksoo autoritundi.

26. juulil käisid lapsed taas meisterdamas. Tegime lepatriinukaarti.

Lapsed said taas meisterdada 9. juunil, tegime taskutega kala.

Nagu munadepühal sai kokku lepitud, toimus järgmine meisterdus 28. aprillil. Sel päeval oli vist muid ahvatlusi rohkem, nagu avatud kalasadamad, et raamatukokku jõudis ainult üks laps. Aga meil oli ikkagi tore. Lugesime „Väikest nõida" ning saime valmis päris mitu ämblikku. Loodetavasti on  järgmine kord rohkem seltskonda.

Nii seati end sisse 13. ja reedel Karepa raamatukogus, et teha põgus tutvus luuleilmaga. Lugemisel oli suvaline valik 2017 ilmunud luulekogudest, enamikul auhinnamärge küljes. Autoritest osad tuntumad nimed, teised mitte nii väga. Tuntud nimi ei tähenda, et tema luulet on loetud, seega, igal juhul uus kogemus. Autori tutvustuseks ka pilt ekraanil ja paar sõna juttu.

Sirvisime viit luulekogu: Kristel Algvere „Merehurmarohi", Kaie Ilves „Eikeegi", Kivisildnik  „kirsiõis 007", FS e Indrek Mesikepp „Tätoveerimata inimene", Indrek Hirv „Ohvrikivi".

Vaikne laupäev on suurepärane päev lapsega koos midagi teha. Üheks võimaluseks oli tulla

Karepa raamatukokku meisterdama. Koos ema või isaga lõigati ja kleebiti. Kui näputöö oli tehtud, läks elavaks otsimiseks. Raamatute vahele ja peale, servade taha ja muudesse kavalatesse kohtadesse oli peidetud hulk pisikesi šokolaadimune. Nende leidmine ei olnudki nii lihtne.

Karepa rahvamajas toimus 30. septembril kohtumine Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdiga.

Hiljuti lõi laineid tema raamat „Eesti argielu". Kõige rohkem pälvis tähelepanu muidugi eestlaste peldikukultuur, kuid raamatus on ka palju muud: laste kasvatamisest, nimedest, sünnipäevade pidamisest, välimusest ja riietusest, söömiskommetest, pesemisest, parasiitidest, magamisoludest, rehemajast elamiskohana jne.

Kohtumine toimus vaba vestluse vormis, mõnusa kaminatule paistel kohvitassi taga.

25. veebruaril kohtuti raamatukogus, et natuke mõnusalt aega veeta. Koos jutuvestmise ja tassikese kohvi kõrval valmisid väikesed kinkekarbid. Juhendajaks oli Sirje Liiskmaa, kes ametilt on Kunda linna heakorranõunik aga hobi korras tegeleb ka lilleseade, maalimise ja muu meisterdamise laadis näputööga. Taustamuusikat tegi algaja harfimängija Helen. Tuttavate keskel oli hea turvaline harjutada.

5. novembril meenutati Karepa rahvamajas Valli Lember-Bogatkinat. Oleks ta ju 30. oktoobril saanud 95. aastaseks.

Karepa inimeste jaoks on Valli olnud „omainimene". Ta suhtles kõigiga, olenemata, kes keegi oli. Ta oli alati positiivne ja rõõmsameelne. Sellisena tahtsimegi teda meenutada, vabas õhkkonnas koos Valli pere ja sõpradega.

Saalis oli hulgaliselt Valli tehtud maale. Joonistas ta ju kunagi üles pea kõik küla lapsed ja teised värvikad kujud. Oma tehtud pilte on ta paljudele kinkinud. Lugesime katkendeid Valli mälestuste raamatust „Nii see oli" vaheldumisi muusikaga Kaire Rapuri esituses. Meenutati lõbusaid lugusid ja meelde jäänud hetki. Kuigi Valli ise laulda ei osanud, armastas ta väga muusikat. Vanaema mälestuseks musitseerisid lapselapsed Mari ja Jüri. 

20. ja 21. septembril 2016 käisid Lääne- ja Ida-Virumaa raamatukogutöötajad vaatamas, kuidas Soome raamatukogud elavad. Käidi suuremates raamatukogudes, kus lugeja teenindab ennast suuremas osas ise. Automaadiga saab nii laenutada, kui tagastada. Leidub hulgaliselt eraldatud töökohti nii omaette, kui grupitööks.

Pasila pearaamatukogu on Helsingi pearaamatukogu, kus leidub kirjandust rohkem kui sajas keeles. Muukeelse kirjandusega teenindatakse üle kogu Soome. Sisaldab suurt kogu Helsingi ajalugu: vanad ajalehed, kaardid jm ajaloolist ainest.

Lohja pearaamatukogul on kaheksa harukogu ja kaks raamatuautot. Paljudes kogudes oli aja veetmiseks erinevaid võimalusi, sh näiteks puslede kokkupanemist, käsitööga tegelemist, muusika kuulamist.

Sello raamatukogu Espoos on pigem nagu kultuurikeskus erinevate ajaveetmise võimalustega sh lastele mänguala, telekanurk, erinevad arvuti kasutamise võimalused, 3D printimine, lauamängud. Noormeestel on võimalus sõjaväkke minemise asemel sooritada oma teenistusaeg raamatukogus töötades.

Kirjasto 10 kogus Helsingis on palju muusikat. Muusikat saab kuulata, aga ka ise sisse mängida. Olemas on nii pillid, kui stuudio. Võimalused omaette töötada, omaette nurgas puhata, teesärkidele trükkida, õmblusmasinat kasutada. Riiulid on kõik ratastel, võimalik ümber paigutada ja ruumi teha.

Rahvusraamatukogu Helsingis on traditsioonilisem, suurte ajalooliste kogudega raamatukogu. Kogud on kõik kasutatavad sh digitaalselt ja mikrofilmitult.

Helsingi Ülikooli pearaamatukogu Kaisa-hoone valmis aastal 2012. Päevas käib raamatukogus keskmiselt 9000 külastajat. Kasutajatel on hulgaliselt tööruume ja alasid. Raamatukogus on täiesti vaiksed, poolehäälega ja tavahäälega alad. Hoones asub ka Ameerika Uurimiskeskus.

Seekordne igasuvine traditsiooniline raamatukogutöötajate väljasõit toimus Kunda linna. Esmalt põigati läbi Uhtnast, kus juhataja Inge Pikkoja tutvustas raamatukogus koostatavat topoteeki. Kunda Linnaraamatukogu juhataja Leili Eiskop rääkis nende maja tegevusest, muredest ja rõõmudest. Edasi viis päev ekskursioonile mööda Kundat: Kronkskallas, kirik, Tsemendimuuseum, vanad tehase varemed, hüdroelektrijaam giid Uno Trummi asjatundlikul juhatusel. Kunda linnapea Kaido Veski andis ülevaate Kunda linnast täna ja homme ning pidas klubis ettekande „Kunda hariduselust ja Rahvaülikoolist". Hiljem heideti veel pilk Kunda rannale ja sadamale ning Kunda mõisale.

Merekultuurile pühendatud Karepa XVI kodukandipäeval 2. juulil 2016 oli rahvamajas raamatukogu poolt koostatud näitus elust mere ääres. Näitus koosnes vanadest fotodest ja vanadest artiklitest, mis kajastasid mereäärset elu Eesti Wabariigi ajal siinsetes külades. Teema oli jaotatud neljaks: meri ja mehed, meri ja puhkus, meri ja looming, meri ja elu maal.

Muu hulgas sai teada, et Eismas tegutses edukalt rahvaraamatukogu selts, mis „omab küllaldaselt jõude, et väärikalt juhtida kaluriküla kultuurilise pale arenemist", et ehitati uus sild nii Rutjale, kui Toolsele, et Karepa külas oli nii lasterohke perekond, et perekonnaseisu registris ei olnud piisavalt ridu laste kirjapanekuks. Et 1935. aastal oli Toolsel „ärkamisaeg", mis pani noored Lepikumäele kõlakoda, tantsupõrandat ja vollenplatis ehitama. „Avapeol oli rahvast murruna." Rääkimata siis veel hulgaliselt suvitajasakstest, kellele suvitamiseks kõik kõlblikud hooned anti ja pererahvas ise suve lakas või saunas mööda saatis. Tänu mere inspireerivale mõjule on Rutjal jenka ja Karepal valss ning meremaale ja luuletusi erinevatest aegadest.

Laupäeval, 2. aprillil toimus Karepa rahvamajas kohtumine raamatu „Salapärane Eesti" autori Marko Kalduriga.

Raamatus "Salapärane Eesti" on kirja pandud paljudelt inimestelt kuuldud kummalised ja seletamatud kogemused salapärastest ja müstilistest paikadest Eestis.

Leida võib kõike: õudseid juhtumeid, vaimude ja haldjate vempe või hoopistükkis inimeste kätetööd. Arvukalt on lugusid nõukogude ajast, kui suur salastatus palju spekulatsioone ja kuulujutte sünnitas. Iga juhtumi juurde on kogutud ajaloolisi fakte, teaduslikke hüpoteese või infokildusid, mis aitavad lahti seletada mitme senini saladusse jäänud sündmuse põhjuseid. Millal lõpeb reaalsus ja kust algab legend, jääb juba lugeja otsustada.

Meile ligematest paikadest on raamatus Rutja, Vihula mõis ja Käsmu.

Esinemise käigus rääkis autor raamatu saamisloost ning kirjutamise käigus kogetud kummalistest juhtumitest. Lisaks veel ka salapärastest sündmustest ning põnevatest paikadest, mis sedapuhku raamatukaante vahele ei jõudnud. Omalt poolt lisasime mõned kohalikud lood, mille autor lähema vaatluse alla lubas võtta. Huvitava jutuga möödus plaanitud tunni asemel kaks.

Raamatu autor Marko Kaldur on varasemalt välja andnud arvukalt reisikirjaraamatuid ja reisijuhte: "Rännates läbi Eestimaa", "Avastades Eestimaad", "Siin- ja sealpool maanteed: Piibe maantee", "Reis ümber Eestimaa", "Valge Tähekiire seiklused", "Aasta ringi Eestis ringi".

Üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!" toimusid traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini. Muusika-aasta puhul on ka raamatukogudes sel aastal põhjust muusikat avastada ja märgata.

Karepa raamatukogus oli sel puhul vaadata väljapanek „Kohe näha, et vanad sõbrad" vanadest vinüülplaatidest. Plaatide hulgas leidus lastele muinasjutuplaate, Buratino ja Onu Remuse lood, instrumentaalpalu, rokki, ballaade, bossanovasid jm meeleolumuusikat.  Plaate oli nii uuemaid kui vanemaid, nii Riia plaadivabriku kui välismaist toodangut. Laulud kõlasid paljudes keeltes: eesti, vene, inglise, poola, prantsuse, tšehhi jne. Kogu seda valikut sai kuulata plaadimängijaga vanal raadiol, millel „peas üksainus rohekas silm".

Augusti keskpaigast on raamatukogus vaadata näitus „Karepa muusikas". Muusikalist ajalugu saab jälgida 1920ndatest, kui siinkandis tegutses Selja Laulu ja Mängu Selts. Tegutses puhkpilliorkester ja näitering.

1947. aastast sai Karepa rahvamaja juhatajaks Arno Kasemaa, kellest sai võimekas ja asendamatu juht kuni 1962. aastani. Arno Kasemaa oli pärit Karepa külast, Kupukalda talust. Kasemaa oli andekas koorijuht ja ka näitleja ning suutis sõjajärgselt isetegevuse rahvamajas jälle käima panna. Tema juhatamisel tegutsesid segakoor, naiskoor, meeskvartett, naisansambel, segaansambel ja vokaalansambel. Hästi juhendatud lauluhuvilised said peagi tuntuks üle kogu vabariigi võites ülevaatustel esikohti. 10. septembril täitus Arno Kasemaal 100. sünniaastapäev.

Karepa ja Rutjaga on tihedalt seotud perekond Kõrvits. Harri Kõrvits on kirjutanud sõnad ja viisi „Karepa valsile" ja viisi „Rutja jenkale". Pere liikmed on koos kohalikega ansamblis mänginud.

Karepa juurde on alati kuulunud ka lastelaager. 1960ndatest on pärit „Karepa pioneerilaagri laul", sõnad Siiri Kaasik, muusika Aleksander Blumberg. Suvi tähendab ka tütarlaste- ja lastekoori „Ellerhein" kontserte.

Näituse lõpetab Arno Kasemaa poeg Olavi Kasemaa. Olavi Kasemaa on silmapaistev saksofonist, Eesti saksofonimängijate koolkonna rajaja ja arendaja. Oma pedagoogitegevusega on ta mõjutanud oluliselt muusikakoolide saksofoniõpetuse taset. Olavi Kasemaa on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, paljud tema õpilased töötavad saksofoniõpetajatena Eesti muusikakoolides. Ta on tunnustatud interpreet ning Tallinna Saksofonikvarteti asutaja ja liige. Suviti tegutseb ka saksofonistide suvekoolis Kundas. Suvekooli lõpukontserti saab nautida ka Karepa rahvamajas.

19. augustil 2015 sõitsid Lääne-Virumaa raamatukogutöötajad tutvuma Viru-Nigula vallaga. Esmalt vaadati üle uus Viru-Nigula raamatukogu, kus toimus ka koolitus teemal "Kultuurilooline aktiivõpe muuseumikeskkonna näitel", lektoriks muuseumipedagoog Kaja Visnapuu. Koolitus hõlmas ka praktilise töö, mis seisnes allikate otsingus erinevatele teemadele Viru-Nigula ajaloo kohta. Ekskursioonil Viru-Nigulas külastati rahvamaja, kirikut ja muuseumi. Huvitavaid selgitusi kõige kohta andis volikogu esimees Ervins Veitsurs.

Järgnes sõit Mahu külla, tutvus Mahu seltsi tegemistega ning juturing vallavanem Raido Tettoga. Vastal ootasid meid kolm giidi, kes tegid tutvustava ringkäigu ilusas Vasta mõisakoolis.

Keskkogu organiseerimisel võeti 21. ja 22. mail 2015 ette reis kolleegide juurde Lõuna-Eestisse. Ühtlasi põigati sisse ka teistesse huvitavatesse kohtadesse. Esimene peatus oli Seto Talumuuseumis ja lõuna sealsamas Tsäimajas. Edasi viis tee Obinitsa raamatukogusse ja Kauksi Ülle juurde Seto Ateljee-Galeriisse „Hal´as Kunn". Õhtusema aja veetsime Metsavenna talus. Saime põhjaliku ülevaate sealsete metsavendade loost ja külastada punkrit.

Teist päeva alustasime käiguga Võrumaa Keskraamatukogusse. Edasi läksime külla Viru laulikule tema Võru kodus ehk Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumisse. Peale lõunat Võrumaa Toidukeskuses ja jalutuskäiku Tamula rannapromenaadil siirdusime Mulgimaale Mustlasse, kus külastasime Tarvastu raamatukogu ja käsitöökoda.

Raamatukogu ja Karepa seltsi ühisel ettevõtmisel käidi 31. augustil 2014 loomaaias ja vabaõhumuuseumis. Loomaaias tegi meile väga põhjaliku ekskursiooni Aleksei Turovski. „Tänu" põhjalikkusele ei jõudnudki päris kõiki loomi vaadata, aga seda enam on põhjust tagasi minna. Vabaõhumuuseumis vaatas igaüks ise ringi. Peale kehakinnitust Kolu kõrtsis oli päikeselise ilmaga jalutuskäik igati mõnus.

26. augustil 2014 käisid Lääne-Virumaa raamatukogude töötajad tutvumas Rägavere vallaga. Külastati Ulvi mõisas asuvat raamatukogu. Mõisa saalis toimunud koolitusel rääkis raamaturestauraator Tõnu Vilu paberi ja trükikunsti ajaloost ning raamatute säilitamisest ja parandamisest. Lõunapausil Mõedakul kohtuti vallavanem Virgo Koppeliga. Pärastlõunal käidi Viru-Kabala raamatukogus, Miila külamajas, Navi allikal ja Põlula kalakasvatuses.

Ulvi raamatukogu	Viru-Kabala raamatukogu
Miila külalistemaja	Navi allikas

12.-31. juulil on raamatukogus võimalik vaadata näitust „Mida kõike saab teha…". Raamatute taaskasutuse ideid jagavad kunstnikud Riina Runnel ja Eveli Varik.