Kuidas Haljala vallal läheb?

Kui rahalised mured kõrvale jätta, siis meil läheb üsna hästi.

 

Milliseks kujunes 2023. aasta? Mis jääb mööduvat aastat kirjeldama?

2023. aasta on olnud väga sündmusterikas. Võiks lausa öelda, et omamoodi sõit ameerika mägedel – kord üles ja siis alla.

Aasta algas sellega, et saime lapsed Haljala kooli. Pidulik lindilõikamine on küll olemata, kuna ehitajaga on vaidlus pooleli. Selles hoolimata on hoone kasutuses. Teine suur teema ongi Võsu kooli- ja lasteaiahoone projekteerimine, millega oleme aasta vältel tegelenud.

Seda aastat kirjeldab kindlasti ka valla vara müümine – ühelt poolt seda selleks, et tulu teenida, aga teiselt poolt selleks, et muuta valda efektiivsemaks. Suur sündmus, mis jääb seda aastat kirjeldama, on kindlasti vallamaja kolimine. Võib öelda, et rahvamaja on tänu vallavalitsuse ja noortekeskuse kolimisele uue hingamise saanud.

Väljakutseid on aasta pakkunud mitmeid. Tänase Vabariigi Valitsuse otsustega oleme valusalt pihta saanud, millega tegelemist tuleb jätkata ka uuel aastal.

 

Haljala valla keerulise rahalise olukorra tõttu on tulnud nii vallavalitsusel kui ka volikogul teha kärpeid mitmetes valdkondades. Kuidas oleme tänasesse olukorda jõudnud ja miks on need otsused vajalikud olnud?

Ma alustaks tagant ettepoole. Nii nagu ka igal perel on oma eelarve ja kulutusi saab teha selle piires, siis täpselt nii on ka vallal. Nüüd küsimus, miks vallal on rahaliselt kitsas. Üks põhjus on ambitsioonikad investeeringud ja suur laen nende katteks. Keegi ei osanud ette näha, et üldine majandusolukord nii järsult muutub ja laenukoormus euribor-i tõusu tõttu sellistesse kõrgustesse kasvab. Kindlasti on mõju avaldanud ka suur personalikulude kasv, seda peamiselt haridusvaldkonnas ja seoses miinimumpalga suurema tõusuga. Samuti oleme näiteks maakonnas erilises seisus võrreldes teiste omavalitsustega – me ei saa tasandusfondist riigi poolt täiendavat rahalist toetust, mida teised aga saavad. Ühtpidi on see positiivne ja näitab, et kõigi eelduste kohaselt peaksime hakkama saama, teistpidi on seetõttu aga riigimaksupoliitikat puudutavad muudatused meie jaoks valusamad. Kõike seda arvesse võttes on tulnud teha otsuseid, et kulusid ohjata ja eelarve piires püsida. Sellele pole meil kahjuks alternatiive – üle oma võimete elamine pole teatavasti kunagi hästi lõppenud.

(Ohkab). Ütlen ausalt, et need kärpeotsused ei tule kergelt ühegi otsustaja jaoks. Kaalume neid põhjalikult läbi ja mõistame täielikult, et need mõjutavad meie inimesi.

 

Kahtlemata on üheks suurimaks sündmuseks mööduval aastal Haljala uue kooli- ja spordihoone valmimine. Uue hoone avamise järgselt tekitas aga palju kõneainet kohtuvaidlus ehitaja ja valla vahel, mis on tingitud hoone valmimisega seotud hilinemisest. Kuhu on see protsess tänaseks jõudnud?

Vastavalt töövõtulepingule esitasime omapoolse trahvinõude tähtaja ületamise eest. Ehitaja sellega ei nõustunud ja pöördus kohtusse. Kuna kohtuveskid jahvatavad kaua, siis tänaseks pole protsessis arenguid toimunud ning vaidlus jätkub järgmisel aastal. Isiklikult arvan, et ilmselt üks hetk see vaidlus kompromissiga lõppeb. Tänaseni pole kompromissi olnud aga võimalik tulenevalt koolihoone rahastaja poolsetest reeglitest sõlmida.

 

Hiljuti tähistati Võsu Kooli 125. juubelit ning ühelt Võsu Kooli õpetajalt küsis õhtujuht, et kas on midagi sellist, mida ta ei tea, aga sooviks teada. Pikemalt mõtlemata kõlas vastus, et millal ükskord Võsu koolipere uue hoone saab. Kas vallavanem oskab sellele küsimusele täna vastata?

Teen täna kõik selleks, et me Võsul uue kooli- ja lasteaiahooneni ehitamiseni jõuaks. Oleme toetuse taotluse sisse andnud ja täna seda menetletakse. Kui saame positiivse otsuse ja volikogu seda sammu samuti toetab, siis julgen öelda, et järgmisel aastal peaks kopp maasse minema.

 

Haljala valla kuvandit on ühinemisjärgselt ikka mõjutanud sisepinged – olgu need siis poliitilised või „meie ja nemad" suhtumise tulem. Tänasel hetkel aga tundub, et selline toon on muutunud. On see nii? Millisena näeb vallavanem Haljala valla kuvandit?

Hea küsimus. Kõik ühinemised lähevad keeruliselt. Pole ju nii, et täna on kaks valda ja homme oleme kohe üks suur pere. See kõik võtab aega. Samas olen küll seda meelt, et oleme rohkem ühe mütsi all kui kunagi varem. Toon illustreeriva näite, et novembris Haljalas toimunud isadepäeva kontserdil ühines ülevallaline ühendkoor – näide sellest, kuidas kultuur ühendab ja see ei tunne vanade valdade piire.

Poliitiliselt on ju tegelikult ka olukord töine ja tasakaalukas. Meie vallas juunis toimunud võimuvahetus sai sootuks vähem ajaleheruumi, kui näiteks maakonna teiste omavalitsuste võimumängud. (Muigab). Eks omamoodi märk seegi.

Ütlen ausalt, et pikas plaanis on ühine Haljala vald olnud hea samm. Vald on parajalt suur, on ettevõtlust, on loodust, on kõike, et siin oleks hea elada. Vähem tähtsam pole ka meie aktiivsed kogukonnad, kes vallale oma näo annavad.

Pigem seisame täna väljakutse ees, kus noortel peredel on soov meie juurde kolida, aga elukoha leidmine pole nii lihtne. See on ju märk sellest, et kuvand on hea ja mis olulisemgi – meie juures on hea olla.

 

Varasemad prognoosid, arvutused ja ka ennustused on kuulutanud, et 2024. aasta kujuneb Haljala vallale proovikiviks. Mis ootab Haljala valda 2024. aastal ees?

Ma ütleks nii, et ka selle aasta alguses räägiti ajakirjanduses, et Haljala vald on üks nendest omavalitsustest, kellel on oht saneerimisele. Nii see aga läinud ei ole ja töötame ka järgmisel aastal selle nimel, et see nii ei läheks. Oleme teinud valusaid, aga sealjuures ka tulevikku vaatavaid otsuseid. Olen tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. Pingutame, et elu areneks, kogukonnad saaksid hoogu juurde ja mis peamine, investeeriksime valla tulevikku ehk haridusse.

 

Lõpetuseks – mida ootab vallavanem uuelt aastalt? Kas isiklikud eesmärgid on juba paigas?

(Muigab). No jah, vallavanema amet on selline, et isiklikud eesmärgid jäävad pigem kõrvale. Mul oleks hea meel, kui kõigi väljakutsete kõrval leiaksin rohkem aega oma pere ja hobide jaoks. Kevadest sügiseni harrastan surfamist ja aasta läbi tegelen hobiautode taastamisega.

Töistest eesmärkidest rääkides on minu jaoks oluline, et saaksime Võsu koolihoonega edasi liikuda. Mõtteid ja plaane on uueks ning ka järgnevateks aastateks küll. Üks soov oleks ka, et järgmisel aastal kannab vilja lobitöö, mida oleme saamata jääva maamaksu osas teinud ja see toob leevendust meie rahalisele olukorrale.

 

Intervjueeris

Kent Kerner

arendus- ja kommunikatsioonijuht