26. detsembril kell 6.54 teatati elektrikilbi põlengust kahekorruselise kortermaja trepikojas Vinni vallas Viru-Jaagupi alevikus. Põlengu tõttu tõid päästjad koheselt trepikoja korteritest välja 5 inimest, kellest ühe viis kiirabi haiglasse ja ühe inimese tervist kontrollisid kiirabi töötajad kohapeal. Majast evakueeriti ka kõik teised inimesed, kokku kolmest trepikojast 14 inimest. Põleng kustutati ja ruumid tuulutati. Kohale kutsuti elektrikud, kes kiiresti kahe trepikoja elektri taastasid. Ühe trepikoja elanikud leidsid endale ajutiselt teise elukoha.

Möödunud aastal toimus eluhoonete elektrisüsteemi ehk elektripaigaldise rikke tõttu Eestis eramajades ja korterites 65 tulekahju, neist kaheksa Ida-Virumaal ning neli Lääne-Virumaal.

Kahjuks hukkus eelmisel aastal elektrisüsteemi rikkest alguse saanud tulekahjudes ka kolm inimest, neist kaks Ida-Virumaal ja üks Lõuna-Eestis. Lisaks oli üle Eesti eluhoonetes 44 elektripaigaldise rikkest alguse saanud tulekahjuohusündmust, mis õnneks jäid tänu kiirele reageerimisele ohustaadiumisse.

Tulekahju põhjustab peamiselt kahe elektrijuhi vaheline halb ühendus. See omakorda tekib kas elektripaigaldise paigaldamisel või ümberehitamisel valede materjalide või töövõtete kasutamisest, aga ka üldisest amortisatsioonist. Kokkuvõttes viib elektritööde tegemine ebapädevate isikute poolt ja elektripaigaldise regulaarselt kontrollimata jätmine elektripaigaldise rikkest alguse saanud tulekahju puhkemiseni.

Varjatud oht

Tuleoht ilmneb peamiselt nendes kohtades, kus on erinevad elektrijuhtide ühendused: juhtmete omavahelised jätkud harukarpides ning klemmühendused elektrikilpides, pistikupesades, lülitites ja erinevate seadmete (nt elektripliitide) klemmidel.

Sageli ei teki tuleohtlik rike ootamatult, vaid sellele eelnevad mingid märgid. Näiteks valgustite vilkumine, särisevad helid, nähtavad sädelused pistikutes, logisevad pistikupesad, juhtmete isolatsiooni sulamisel tekkiv iseloomulik lõhn, kaitselülitite näiva põhjuseta väljalülitumised vms. Need on selged märgid, et elektripaigaldisega on midagi korrast ära ning selle kasutamine ei ole ohutu. Teisest küljest, kuna elektripaigaldise erinevad osad asuvad tihti peidetult näiteks seinte sees või ka ruumides, kus sageli ei käida, siis tekkib elektrilisel põhjusel tulekahjusid sageli ka ootamatult.

Tuleoht ka kodunt ära olles

Rikkega elektripaigaldise kasutamine on nagu vene ruleti mängimine – küsimus ei ole, kas tuleoht tekib, vaid küsimus on, millal ja kus tuleoht tekib. Tuleoht võib tekkida ka siis, kui inimesed ise vahetult elektriseadmeid ei kasutagi. Hoonetes töötavad ööpäevaringselt alaliselt elektrivõrku ühendatuna ja automaatsetel töörežiimidel seadmed nagu õhksoojuspumbad, elektriboilerid, põrandakütted jms. Pole välistatud, et süttimine toimub ajal, mil inimesed magavad või on hoopis kodunt ära.

Tulekahjude menetlejad kuulevad tulekahjusündmuskohtadel sageli, et elektripaigaldist ei ole üldse kontrollitud, selle paigaldas kohalik elektrisüsteeme tundev tuttav mees, hoone omanik tegi elektritööd internetist saadud teadmistele tuginedes ise vms. Sageli tuuakse teistmoodi asjaajamise põhjuseks liigne bürokraatia ja kogu ettevõtmise kallidus. Sellistes olukordades ei ole garantiid, et pädevate spetsialistide kaasamata jätmisel kokku hoitud raha võimaliku hiljem tekkida võiva tulekahju tõttu lõpuks ikkagi kokku hoitud saab. Elektripaigaldise ohutusse tehtud investeering on kindlasti väiksem kui tulekahju tekitatud, mõnikord lausa korvamatu kahju. Seejuures tuletame meelde, et põlenguohust annab õigeaegselt märku töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur.

Elektripaigaldise audit kortermajas kord viie aasta tagant

Kuidas siis toimida nii, et elektripaigaldise kasutamine oleks ohutu? Õigusaktides on eramajades ja korterelamu korterites kasutuses olevate elektripaigaldiste ohutuse tagamine reguleeritud kaudselt – peamiselt seeläbi, et ohtlikku elektripaigaldist ei tohi kasutada. Küll aga on reguleeritud enama kui kahe korteriga hoone ühiskasutuses oleva elektripaigaldise kontrollimine. Nimelt tuleb sellise elektripaigaldise kontrollimiseks tellida pädevalt isikult elektripaigaldise audit, mis sisaldab elektripaigaldise visuaalkontrolli, elektripaigaldise dokumentide kontrolli, kontrollarvutusi, eelnevalt tellitud mõõtmis- ja katsetulemuste ning asjakohasel juhul ka käidukorralduse hindamist. Regulaarne korraline audit on kohustuslik kord kümne aasta jooksul, kuid enne 2000. aastat ehitatud paigaldise puhul kord viie aasta jooksul.

Kuigi kirjeldatud audit ei ole eramajas, selle kõrvalhoones ja korterelamu eluruumides kohustuslik, on äärmiselt soovitatav tellida regulaarselt auditeid ka nendes hoonetes. See on vähim, mis on võimalik teha elektripaigaldises tekkida võivate rikete ja seeläbi ka tuleohu ennetamiseks.

 

Päästeameti Ida päästekeskus