Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu täiendatud aruanne
Haljala Vallavalitsus teavitab, et on valminud täiendatud Haljala valla miljööväärtuslike alade uuring, mille on läbi vaadanud uuringu koostamise töörühm.
Palume miljööalade uuringus käsitletud kogukondadel (Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa, Toolse, Palmse, Vihula-Karula, Aaspere ja Auküla) saata seisukohad uuringu kohta hiljemalt 12. maiks 2026 aadressil [email protected]. Palume külavanematel levitada uuringut oma meililistides ja kujundada kogukonnas ühine seisukoht. Küladest tulnud seisukohad analüüsib üle uuringu koostamise töörühm.
MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE UURINGU ARUANNE
Kohtumine Karepa küla kogukonnaga
28. veebruaril 2026 toimus Karepa rahvamajas kohtumine Karepa küla kogukonnaga, et arutada miljööväärtusliku ala loomise vajalikkust.
Kohtumisel tehti kaks ettekannet:
- Kohtumine Karepa külaga (Haljala Vallavalitsus);
- Ettekanne (Ajakool OÜ).
Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu aruande tutvustus
Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu aruande tutvustus toimus 17.12 kell 17.00 Võsu rannaklubis (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald).
Arutelul oli võimalik osaleda ka veebi teel, registreerida sai ennast siin
Uuringu tutvustusel esitati kaks ettekannet:
- Haljala valla miljööväärtuslike alade uuring (Haljala Vallavalitsus);
- Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu tutvustus (Ajakool OÜ).
Miljööväärtuslike alade elanike seas on toimunud veebiküsitlused ja fookusgrupi intervjuud. Rannakülade kogukondade (Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa ja Toolse) seas toimus veebiküsitlus oktoobri alguseni, ülejäänud nelja ala (Palmse, Vihula-Karula, Aaspere ja Auküla) osas novembri keskpaigani.
Küsitluse kaudu said kogukonnad võimaluse defineerida oma küla väärtused ning tuua välja murekohad, mis võivad neid väärtusi ohustada. Küsitluse tulemused olid aluseks fookusgrupi intervjuudele, kus arutati miljööväärtuslike alade eripära ja vajadusi.
Miljööväärtuslike alade uuringu koostamine
Haljala valla arengukavas on valla visiooniks seatud, et Haljala vald on loodussõbraliku ja miljööväärtusliku elukeskkonnaga - harmoonia loodusega, mis võimaldab turvalist kodu ja tervislikku eluviisi. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, tugev kogukonna toetus, avatus loomingulisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele ning elanike vajadustest lähtuv sotsiaalkaitse pakuvad võimalust heaoluks terve elukaare jooksul. Seega on valla olulisemas strateegilise arengu dokumendis rõhutatud miljööväärtusliku elukeskkonna hoidmise vajadust.
Haljala vallavalitsus esitas projekti „Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu koostamine“ kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse meetmesse, kust saadi rahastus. Uuringu koostajaks on OÜ Ajakool (Riin Alatalu ja Markus Johann Väli).
Koostatava uuringuga analüüsitakse valla miljööväärtuslikke alasid, vaadates üle kehtivas üldplaneeringus toodud miljööväärtuslike alade piirid ja tuues välja väärtused väärtuslike alade sees. Samuti hinnatakse koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõus sisalduvaid alade kaitse- ja kasutustingimusi, et need oleksid reaalselt kasutatavad. Oluline on hinnata miljööväärtust igal miljööväärtuslikul alal eraldi, kuna asulad on eriilmelised
Töö tulemusi kasutatakse Haljala valla üldplaneeringu koostamisel ja elluviimisel (uuring lisatakse uue üldplaneeringu lisamaterjalide hulka) ning erinevate arendusprojektide (detailplaneeringud, projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised) kohta vallapoolse arvamuse kujundamisel. Kuna Haljala vallas ei tööta eraldi miljööaladega tegelevat spetsialisti, siis annab uuringu koostamises osalemine võimaluse analüüsida teemat süvitsi ning jõuda vallas ühisele arusaamisele, kuidas tuleks miljööväärtuslikul alal ehitustegevust suunata.
Vajadus ja idee miljööväärtuslike alade uuringu läbiviimiseks sai alguse Vainupea kogukonnast, kes on küla miljööväärtusliku ala arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi arutanud omavahel ka varasemalt. Kuna detailplaneeringu koostamise menetlused on võrreldes projekteerimistingimuste väljastamisega pikad ja avalikud protsessid, siis mitmetel juhtudel tekkisid arutelud kavandatavate hoonete maksimaalse kõrguse, ehitisealuse pinna, maksimaalse arvu ja hoonete paigutuse kohta krundil, mida pidi igakordselt läbi arutama ja kaaluma. Hoonete ehitusõigusega seotud teemasid on arutluse all olnud ka mitmete Eisma küla detailplaneeringute puhul.
Kontakt ja lisainfo
Janika Merisalu
ehitus- ja keskkonnateenistuse juht
Tegevusvaldkond: ehitus- ja keskkonnateenistuse juhtimine, detailplaneeringute menetlemine, üldplaneeringu koostamine
maastikuarhitektuur (kõrgharidus)
Tegevusvaldkond: ehitus- ja keskkonnateenistuse juhtimine, detailplaneeringute menetlemine, üldplaneeringu koostamine
Viimati uuendatud 05.05.2026