Haljala valla territooriumil asub mitmeid kaitsealasid. Tuntum ja suurim neist on Lahemaa rahvuspark. Samuti asuvad valla territooriumil Toolse looduskaitseala, Selja jõe maastikukaitseala, Tatruse looduskaitseala, Noonu hoiuala, Järveoja hoiuala.

Haljala valla territooriumil asub 116 kaitstavat loodusobjekti, 1077 kaitsealuste liikide leiukohta, 10 rahvusvahelise tähtsusega loodus- ja linnuala ning 331 vääriselupaika.

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannikuökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi, geoloogiamälestisi ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana.

Lahemaa rahvuspark loodi 1. juunil 1971. See on Eesti vanim ning ühtlasi suurim rahvuspark, pindalaga 74 784 ha, millest maismaad on 47 910 ha ja merd 26 874 ha. Rahvuspark paikneb Soome lahe kaldal Harju maakonnas Kuusalu vallas ning Lääne-Viru maakonnas Haljala ja Kadrina vallas. (kaitsealad.ee)

Loe Eesti vanimast rahvuspargist pikemalt: www.kaitsealad.ee/et/kaitsealad/lahemaa-rahvuspark.

 

Liikumisest kaitstavatel loodusobjektidel

Selleks, et  igaüks saaks osa meie kaunist loodusest ja samal ajal oleksid kaitstud inimtundlikud  liigid ja säiliksid koormust vähetaluvad elupaigad on looduskaitseseaduses seatud reeglid ka kaitsealadel liikumiseks. Sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibimist loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevuste puhul ja teadustöötajal, kel on esitada looduskaitseseaduses kirjeldatud õiend.

Loodusreservaadis on üldjuhul keelatud igasugune inimtegevus. Ka sihtkaitsevööndis on võimalik inimeste viibimist piirata kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas ajaliselt või siis on see liikumine lubatud vaid kaitseala valitseja Keskkonnaameti nõusolekul.

Viimasel juhul esitatakse liikumissoovi taotlus kaitseala valitsejale ehk Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.