Keskkonnamõju hindamine
Mis on keskkonnamõju?
Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Millal tuleb keskkonnamõju hinnata?
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba (näiteks ehitusluba, kasutusluba, keskkonnaluba jm) või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Samuti rakendub keskkonnamõju hindamise (sellisel juhul küll keskkonnamõju strateegilise hindamise) kohustuslikkus teatud juhtudel ka strateegiliste planeerimisdokumentide puhul. Selliseks dokumendiks on kohalikul tasandil üld-, eri- ja detailplaneering.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab juhud, millal tuleb hinnata või kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Haldusorgan peab KSH algatamise või mittealgatamise kohta võtma vastu vastava otsuse.
Keskkonnamõju hindamine detailplaneeringu koostamisel
Planeerimise eesmärk on tagada jätkusuutlik ruumiline areng ning erinevaid arenguvajadusi tasakaalustades luua eeldused kvaliteetseks elukeskkonnaks. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele.
Isegi juhul kui planeeringu menetlemisel KSH-d läbi ei viida, tuleb ruumilisel planeerimisel hinnata asjakohaseid mõjusid. Asjakohaseks mõjuks on lisaks teistele mõjudele ka looduskeskkonnale avalduv mõju.
Asjakohaste mõjude hindamise eesmärgiks on, et loodav planeeringulahendus arvestaks erinevate valdkondade asjakohaste mõjudega ning planeeringut puudututavad otsused langetatakse piisava teabe alusel ja planeeringu puhul peetakse silmas tasakaalustatust ja avalduvaid mõjusid.