Elukoha registreerimiseks pöörduda:

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Elukohateade esitatakse valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosa valitsuse) rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui inimene:

• asub uude kohta elama.
• muudab elukohta Eestis.
• asub elama välismaale.
• kolib välismaalt tagasi Eestisse.

Välisriigis elades saab inimene teavitada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele. Kui inimene kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib esitada ka sideandmed (telefon, e-posti aadress).

Elukohateadet saab esitada:

·       kohalikus omavalitsuses 

• riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga)
• posti teel
• digitaalallkirjaga allkirjastatult elektronposti teel.

Elukohateate esitamisel posti teel lisatakse sellele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest. Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping)  või ruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut ei ole vaja kui rahvastikuregistrisse kantakse isiku välisriigi elukoha andmed. Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisab elukohateate esitaja elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei tulene teisiti.

Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi EL kodanik)on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata. EL kodaniku pereliikmel on õigus Eestis viibida kuni 3 kuud koos EL kodanikuga ning pereliikmel peab olema kehtiv reisidokument ja viisa.

Pärast 3 kuu möödumist tuleb EL kodanikul ja pereliikmel elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris. Elukohateadet saab esitada kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures või riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades.

Kui isik on asunud või asub elama välisriiki, on tal võimalus esitada elukohateade välisriigi aadressiga vabalt valitud valla- või linnavalitsusele.

Elukohateatel esitab isik:

Välisriigi elukoha aadressi esitamisel, ei pea isik lisama elukohateatele ruumi omaniku nõusolekut ega ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti.

Juba välisriigis elav isik saab välisriigi elukoha andmed esitada ka välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotlusega vastava riigi Eesti välisesindusele või aukonsulile või nende puudumisel Eesti Välisministeeriumile. Eelnimetatud asutused ja isikud edastavad isiku esitatud välisriigi elukoha andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks. Vaata lisaks teavet Välisministeeriumi kodulehelt. 

Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus elanik välja registreerida ehk esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga).

Kui teie eluruumi omanikuna ei tea, kas eluruumi on teisi inimesi registreeritud, saade seda telefoni või e-posti teel küsida teabespetsialist Marju Kirsipu telefonil 327 8220 või 5336 4212 ja e-posti aadressilt marju.kirsipu@haljala.ee

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.
Isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Isikul on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal. Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja AS Andmevara isiku avalduse alusel. Lisaks saate oma andmeid vaadata siinsamas portaalis, kui te sisenemisel identifitseerite end ID-kaardiga või internetipanga kaudu ning valite teenuse Enda andmete päring (Rahvastikuregister), samuti näete ka enda ja oma alaealiste laste andmeid teenuses Enda ja oma alaealiste laste andmete päring (Rahvastikuregister). Andmetes vea leidmisel on teil võimalik sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või riigiportaali kaudu AS-le Andmevara. 

(Siseministeerium)