Uuendamine algas kogukondade sisendist
Tänavune protsess algas märtsis ja aprillis külade ja kantide sisendi kogumisega. Ettepanekuid esitasid Lahe-Lobi, Mustoja ja Vainupea külad ning Karepa, Vihula-Annikvere, Võsu ja Haljala kandid. Kogukondade ettepanekud puudutasid muu hulgas teid ja liikuvust, avalikku ruumi, kogukonnaruume, teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kriisivalmidust, külaliikumist ning kohaliku omaalgatuse toetamist.
Kogukondade sisend seostati arengukavas vastavate valdkondlike eesmärkide ja ülesannetega. Kõiki konkreetseid objekte ei ole arengukavas eraldi investeeringuna nimetatud – nende kavandamine toimub vajaduse ja võimaluste järgi eelarve, investeeringute kava, projektitaotluste või valdkondlike kavade kaudu.
Arengukava ja eelarvestrateegia esimene lugemine toimus volikogus 16. juunil, mille järel oli eelnõu 17. juunist kuni 17. augustini avalikul väljapanekul. Avalik arutelu toimus 18. augustil Haljala rahvamajas. Pärast avalikku väljapanekut vaatas vallavalitsus laekunud ettepanekud läbi, kujundas nende kohta seisukohad ning täpsustas dokumenti. Eelnõu läbis volikogu komisjonid nii enne esimest lugemist kui ka pärast avalikustamist.
Milliseid täiendusi arengukavasse tehti?
Avalikustamise järel tehtud muudatused puudutasid muu hulgas haridust, sotsiaalvaldkonda ja liikumisvõimalusi. Essu piirkonna ettepanekute põhjal lisati arengukava kergliiklusteede loetellu Varangu–Essu kergliiklustee. Teised Essu ettepanekud – näiteks valgustus, bussipaviljonid, avalik ruum ja liiklusohutus – olid valdavalt arengukavas juba üldisemate ülesannetega kaetud.
Haridusvaldkonnas täpsustati hariduskomisjoni poolt muu hulgas õpilastranspordi korraldust, kaasava hariduse ja tugiteenuste kättesaadavust, haridus- ja noorsootöötajate professionaalset arengut ning lapsevanemate toetamist. Huvihariduse ja huvitegevuse puhul on arengukavas eesmärk toetada tegevuste kättesaadavust ning ajakohastada huvihariduse ja huvitegevuse toetamissüsteemi.
Sotsiaalvaldkonnas täiendati sotsiaalkomisjoni poolt teenuste kvaliteedi ja tagasiside kasutamise põhimõtteid, töötajate professionaalse toe võimalusi ning eakate kodus toimetulekut toetavate teenuste arendamist. Samuti on arengukavas koduhooldusteenuse vajaduse regulaarne kaardistamine ja teenuse kättesaadavuse tagamine abivajajatele.
Arengusoovid seotakse valla rahaliste võimalustega
Eelarvestrateegia hõlmab aastaid 2027–2030 ning seob arengukavas seatud eesmärgid valla rahalise võimekusega. Järgmiste aastate suuremate investeeringutena on kavandatud muu hulgas Võsu koolihoone ja lasteaia II etapp, valla teede ja tänavate remont, tänavavalgustuse renoveerimine ja arendamine ning Haljala noortekeskuse uued ruumid. Arengukavas nimetatud tegevuste ja investeeringute elluviimine sõltub iga-aastastest eelarveotsustest, rahastusvõimalustest ja valla finantsvõimekusest. Suuremate projektide puhul on oluline ka riiklike ja Euroopa Liidu toetusmeetmete kasutamine.
Arengukava täitmist hinnatakse edaspidi iga-aastase seire käigus ning lähtuvalt vajadustele ning võimalustele dokumenti ajakohastatakse.
Haljala valla arengukava 2023–2038 ja eelarvestrateegia 2027–2030 ning 2026. aasta menetluse materjalidega saab tutvuda valla arengudokumentide lehel: haljala.ee/arengudokumendid
